Gruusia spiiker: me ei ole EL-i ja NATO liikmelisuse ootamisest väsinud

Gruusia parlamendi spiiker Irakli Kobakhidze. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

• Üle 70 protsendi Gruusia elanikest toetab kindlalt EL-i ja NATO-ga ühinemist
• Suhtlus okupeeritud alade elanikega on Venemaa tõttu keeruline
• Gruusia kasvav majandus on avatud ja saanud Maailmapanga kõrge tunnustuse

Tallinnas visiidil oleva Gruusia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidze sõnul ei ole grusiinide enamus Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse ootamisest väsinud vaid seavad endile üha uusi eesmärke, et majanduse elavdamise ja demokraatia kindlustamise kaudu nendele organisatsioonidele lähemale liikuda.

Kas grusiinid on väsinud ootamast kutset Euroopa Liitu ja NATO-sse?

Seda ei saa öelda. Viimastel aastatel oleme me saavutanud eurointegratsioonis märkimisväärseid tulemusi, meil on Euroopa Liiduga assotsatsioonileping ning me saime viisavabaduse Euroopa Liiduga. Just viisavabadusest tunnetasid Gruusia elanikud otsest kasu ja toetus soovile olla täieõiguslik Euroopa perekonna liige on kasvanud. Arvamusuuringud näitavad, et üle 70 protsendi elanikest toetab kindlalt liikumist Euroopa Liidu ja NATO suunas ning valimistulemused näitasid, et 90 protsenti hääli said Euroopa-meelsed erakonnad. Me mitte ainult ei usu, vaid ka teame, et Gruusia on osa Euroopast. 

1999. aastate teisel poolel ja 2000. aastate algul lootis Eesti NATO ukse avanemist, aga see uks jäi esialgu kinni, ning ühiskonnas arutleti selle üle, milliseid vigu on Eesti teinud. Kas me võime rääkida ka Gruusia vigadest, sest teie jaoks on see uks endiselt kinni.

Muidugi on eelmised valitsused teinud ka vigu, aga ma ei soovi nendele keskenduda. Me püüame keskenduda oma poliitikale ja reformidele, mis on suunatud ühinemisele Euroopa Liidu ja NATO-ga (Gruusia parlamendi spiiker Irakli Kobakhidze kuulub võimuparteisse Gruusia Unistus – A.R.). Me püüame ajada ka Venemaaga pragmaatilist poliitikat, et tagada piirkonnas stabiilsus ja julgeolek, see aitaks kaasa meie suhetele partneritega läänes.

Gruusia parlamendi esimees Irakli Kobakhidze. Foto: Konstantin Sednev / Eesti Meedia

2008. aasta Augustisõja järel süüdistati lääneriike ja NATO-t päris palju liiga unises suhtumises Venemaa agressiooni. Kui sarnane kriis puhkeks täna, kas siis oleks suhtumine teistsugune?

Augustisõja ajal oli üks meie eesmärke tõmmata lääneriikide tähelepanu Venemaa agressioonile. Meie sõnum oli siis, et sama võib juhtuda mõnes teises riigis ja nüüd me näeme, mis toimub Ukrainas kasvõi hiljutise Aasovi mere juhtumi näitel. Euroopa Liit ja NATO peavad Venemaad väga tähelepanelikult silmas pidama.

Ukraina sündmused on vähemalt osaliselt Augustisõja leebe reaktsiooni tagajärg?

Ma ei hakka mingil moel meie Lääne partnereid kritiseerima, seda enam, et me oleme neile toetuse eest väga tänulikud. Nemad aitasid meil suuresti 2008. augustis Venemaa agressiooni peatada. Loomulikult on vaja analüüsida, mida saanuks teha paremini, ja mõelda välja mehhanisme, kuidas selliseid kriise vältida.

Gruusia on okupeeritud territooriumite suhtes olnud väga tolerantne. Kas mingi lahendus paistab?

Venemaa kontrollib praegu täielikult okupeeritud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat Tshinvali piirkonnas, seepärast on meie jaoks keeruline tulla välja algatustega, mis aitaksid taastada administratiivseid piire ületavat usaldust. Me oleme püüdnud rakendada erinevaid rahuinitsiatiive, mis on suunatud meie vendadele ja õdedele Abhaasias ja Tshinvali piirkonnas. Näiteks pakume me meditsiiniteenuseid seal elavatele Gruusia kodanikele, aga ka apsuadele ja osseetidele. See aitaks usaldust taastada, kuid kahjuks teeb Venemaa takistusi. Meie eesmärk on rahumeelne suhtlus Abhaasias ja Lõuna-Osseetias elavate inimestega, sest meil on ajalooliselt ja ka etniliselt palju ühist.

Gruusia on teinud nähtava arengu demokraatia, kaitsevõime ja majanduse vallas. Ometigi tundub vahel siit Eestist vaadates, et mootor töötab täistuuridel, aga käiku pole sisse lülitatud.

Me oleme leidnud tasakaalu demokraatia arengu ja majanduse arengu vahel ning täna liigub meie majandus üsna kiiresti. Majanduses on meie eesmärgiks jõuda Eestiga sarnasele positsioonile. See võtab muidugi mõned aastad aega, kuid meie peamine eesmärk on seda arengut kiirendada. Meie majandusnäitajad on mõnede piirkonna riikidega võrreldes siiski üsna head. Majanduskasv on üle 5 protsendi, oleme seadnud eesmärgiks, et see võiks olla 7 protsenti. Me oleme loonud avatud majanduskeskkonna ja Maailmapanga hinnangul on Gruusia soodsa ärikliima poolest maailmas 6. kohal. Meie eelisarenduses on transiit, seepärast pöörame suurt tähelepanu infrastruktuuri arengule ja ehitame uut süvasadamat Musta mere äärde Anakliasse. Meie suur eesmärk on liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning tugeva majanduseta on see keeruline.

Millist rolli mängib tänase Gruusia poliitikas mitmekümnekordne miljonär ja endine peaminister Bidzina Ivanišvili?

Ivanišvili osaleb täna valitsuse juhtpartei Gruusia Unistuse töös ja on selle erakonna esimees. Tema oli ka selle erakonna asutaja ja sellest erakonnast tõusis ta peaministriks.

2013 otsustas ta valitsusjuhi kohalt tagasi astuda ja taandus mõneks ajaks poliitikast, kuid 2016. aasta sügisel parlamendivalimiste ajal oli ta uuesti poliitikas ja aitas kaasa Gruusia Unistuse valimiskampaaniale. Tema roll on ka täna väga oluline, kuna ta tunneb end vastutavana Gruusias ja Gruusia poliitikas toimuva eest. Ivanišvili oli 2012. aastal demokraatliku murrangu üks autoreid ja seepärast on ta rahva hulgas väga hinnatud.

Ma õnnitlen Gruusiat president Salome Zurabišvili ametisse valimise puhul! Maailm mäletab hästi ka kunagist parlamendispiikrit Nino Burjanadzet. Gruusia suursaadik Tea Akhvlediani on siin Eestis väga aktiivne. Naised on Gruusias kõrgel tasemel üllatavalt aktiivsed.

Meil on pikad traditsioonid ja naised on alati poliitikas ja ühiskonnaelus kõrgel tasemel esindatud. Nii ka ajalooliselt – Gruusia kõige tugevam juht oli kuninganna Tamara. Ka hiljutised presidendivalimised näitavad ju naiste tugevust meie poliitikas ja ühiskonnas. See ei ole mitte ainult Gruusias vaid kogu Taga-Kaukaasias esimene kord, kui riigipeaks valiti naine.

Kes grusiinid siis ikkagi on? Uhked kaukaaslased või eurooplased?

Muidugi oleme me mõlemat. Me oleme osa Euroopast, kuid säilitame samal ajal oma grusiinide mentaliteedi. Meie traditsioonid, kultuur ja mentaalsus annavad Euroopale palju juurde.