Hollandlased ehitavad loodusele varjupaigaks tehissaari

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sette tõttu oli 1932. aastal tammidega rajatud Markermeeri järv aastatega peaaegu elutuks muutunud. Marker Waddeni tehissaarestik on juba lühikese ajaga sinna elu tagasi toonud: seal peatus tänavu palju linde ja eksperdid loendasid 127 liiki taimi.
Sette tõttu oli 1932. aastal tammidega rajatud Markermeeri järv aastatega peaaegu elutuks muutunud. Marker Waddeni tehissaarestik on juba lühikese ajaga sinna elu tagasi toonud: seal peatus tänavu palju linde ja eksperdid loendasid 127 liiki taimi. Foto: Bram Van De Biezen/Afp/Scanpix

Hollandi pargivaht Andre Donker ohkab, kui vaatab ühe Euroopa suurima mageveega järve, Markermeeri halli lainetavat vett. «Kunagi oli see kala täis,» lausub ta.

See 700-ruutkilomeetrine järv, mis reguleerib veetaset kogu Hollandis, on muutunud häguseks veekoguks, kus puudub igasugune vee-elustik.

Või õigupoolest oli see veel alles hiljuti nii. Nüüd on järve uueks lootuseks viiest tehissaarest koosnev arhipelaag, mis peaks aitama loodusel veekogusse naasta.

Madal Holland on sajandeid merega võitlust pidanud ning tegu on järjekordse ambitsioonika projektiga selles igikestvas sõjas. «See on üks Euroopa suurimaid looduse taastamise projekte,» selgitab Donker.

Seistes puust sillal tiigi kohal, mis asub keset eri pillirooliike täis katselappe, ütleb Donker, et on juba näinud esimesi märke suurenevast elurikkusest.

Tagasi üles