Euroopa diplomaadid langesid suure küberrünnaku ohvriks
Eesti välisministeerium pääses rünnakust.

Hiina häkkerid

FOTO: EDGAR SU / Reuters / Scanpix

Häkkeritel õnnestus mitme aasta jooksul alla laadida tuhandeid Euroopa Liidu diplomaatide poolt vahetatud kirju, teatas New York Times.

Varastati tuhanded sõnumid, kus diplomaadid arutasid teemasid alates USA president Donald Trumpi ettearvamatusest ja probleemidest Venemaa ja Hiinaga tegelemisel, kuni globaalse kaubanduse ja Iraani tuumaleppeni välja. Ründe avastas väidetavalt küberturvalisuse ettevõte Area 1.

Kui Area 1 juhi sõnul ollakse tavaliselt harjunud keeruliste rünnakutega, siis selle ründe puhul polnud midagi keerulist. Rünnak sai alguse Küproselt, mille süsteemidesse tungiti. Küprose süsteemist suudeti omakorda edasi liikuda ELi andmebaaside kallale.

Euroopa ametnike sõnul ei ole kolme aasta jooksul toime pandud rünnak seotud salastatud teabega. Siiski tõi rünnak esile ELi ametnike omavahelise kirjavahetuse kaitsemeetmete kitsaskohad.

Area 1 ekspert ütles New York Timesile, et häkkerite töömeetodid olid sarnased Hiina sõjaväe poolt varasemalt kasutatutele. «Pärast rohkem kui kümmet aastat kogemust Hiina küberoperatsioonidega võitlemist pole kahtlust, et see kampaania oli seotud Hiina valitsusega,» sõnas ta.

Vahelt võetud sõnumitest ühes on kirjeldatud juulis toimunud kohtumist Trumpi ja Venemaa president Vladimir Putini vahel. Seda kirjeldati Putini jaoks edukana.

ELi diplomaadid rääkisid ka Valge Maja katsetest kahjusid piirata. Seda pärast Trumpi ja Putini pressikonverentsi, kus Trump hakkas tegema omaloomingut ning ütlema asju, mida ta öelda poleks tohtinud.

Lisaks võeti sõnumites kokku ELi ja USA keeruliseks muutunud suhted pärast Trumpi tõusmist USA presidendiks. Üks kõrge Washingtonis töötav ELi ametnik rääkis oma pingutustest, et saada hakkama ebakindlusega, mille tõi kaasa USA negatiivne suhtumine ELi.

Arutati ka Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Euroopa ametnike eraviisilist kohtumist sel aastal. Seal tuuakse välja Xi sõnad, mille kohaselt ei anna Hiina Washingtoni kiusule järgi isegi siis, kui kaubandussõda kõigile haiget teeks. Xi olevat Trumpi tegutsemist kirjeldanud ilma reegliteta vabavõitlusena. Need seisukohad peegeldusid ka Xi eilses kõnes, kus president väitis, et mitte ükski riik pole positsioonil, et Hiina rahvale dikteerida, mida nad peaksid või ei peaks tegema.

Lisaks sisaldub kirjavahetuses detaile vestlustest Saudi Araabia, Iisraeli ja teiste riikide liidritega. Euroopa diplomaadid rääkisid ka Venemaa katsetest Ukrainat nõrgestada. Muu hulgas nimetati annekteeritud Krimmi kuumaks tsooniks, kus võivad juba praegu paikneda Venemaa tuumalõhkepead. Siiski ütlesid USA ametnikud, et neil pole tõendeid tuumalõhkepeade viimisest Krimmi.

Väidetavalt mõjutas häkkimine veel mitmeid organisatsioone, teiste seas ÜROd. Osa ÜROst varastatud andmetest keskendus 2016. aastale, mil Põhja-Korea korraldas raketikatsetusi. Seal räägitakse ÜRO peasekretäri kohtumistest mitmete Aasia riikide liidritega.

Lisaks langesid rünnaku ohvriks mitme riigi välis- ja rahandusministeeriumid. Kokku võeti sihikule rohkem kui 100 organisatsiooni ja institutsiooni, kellest paljud said häkkimisest teada alles mõni päev tagasi. 

New York Timesi sõnul on Eurooplased hakanud ohule vastavalt käituma, aga seda võib-olla liiga hilja. Lehe sõnul on mitmed kõrged ametnikud hakanud järjest rohkem kasutama krüpteeritud telefone ja isoleeritud koosolekuruume. 

Eesti välisministeerium pääses

New York Times kirjutas, et rünnaku ohvriks langesid ka mitme riigi välis- ja rahandusministeeriumid. Eesti välisministeerium kinnitas Postimehele, et nende süsteemide turvalisus kahjustada ei saanud:

«Kõne all olevat infosüsteemi (CORTESY) haldab Nõukogu peasekretariaat. Meile praegu teadaolevalt ei ole Eesti välisministeeriumi arvutivõrgud ja välisteenistuse andmevahetuse turvalisus saanud kahjustada.

Kindlasti toob antud juhtum taas kord esile vajaduse küberturvalisuse tagamise võimekuse pidevaks arendamiseks ja nii Euroopa Liidu institutsioonide kui liikmesriikides. On jätkuvalt oluline, et institutsioonid ja Euroopa Liidu liikmesriigid teeksid tihedalt valdkondlikku koostööd.»

Tagasi üles