Moldova poliitika: vali keda tahad, saad ikka oligarhi

Naised Moldova pealinnas Chișinăus töötamas. Euroopa Liit on seni lokkavast korruptsioonist hoolimata Moldovat palju toetanud, kuid inimeste elatustase on endiselt madal. Keskmine kuupalk on umbes 300 ja pension 90 eurot kuus, millega toimetulemine on paras mustkunstitrikk. Foto: Jaanus Piirsalu

Moldova ühe peamise opositsioonierakonna Väärikuse ja Tõe Platvorm kantseleitöötaja võtab mind vastu vabanduste saatel. «Ärge võtke mantlit seljast ära! Meil on siin nii külm, aga meil pole praegu kütmiseks raha,» ütleb ta. Õues on null kraadi.

Moldovat valitseva Demokraatliku Partei (DP) peakorteris võtab mind vastu aga tõeline luksus, nagu oleksin sattunud suurde rahvusvahelisse advokaadibüroosse.

Moldova sisepoliitikas ei paista miski olevat nii, nagu pealtnäha näib. Siin ei mängi mingit osa – vaid pigem kõlavad isegi eksitavalt – endise Nõukogude Liidu vabariikide puhul erakondade ja poliitikute kohta tihti kasutatavad määratlused läänemeelne või venemeelne. Hägune on seis ka skaalal võimupartei – suurim opositsioonipartei.