/nginx/o/2009/01/04/112716t1hc431.jpg)
Euroopa Liit ei taha end hoolimata surveavaldustest segada keerulisse tülli gaasivarustuse pärast, mis on puhkenud Venemaa ja Ukraina vahel ajal, mil ühenduse suhted Moskvaga on niigi pingelised.
EL ei taha gaasitülis poolt valida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa riiklik gaasigigant Gazprom süüdistas täna taas ukrainlasi ELi klientidele mõeldud gaasi varastamises ning väitis meedia vahendusel, et naaberriiki saadetakse transiitgaasi nõutavas mahus, ent osa sellest kaob teel läände, vahendas AFP. Venemaa nõudis täna ka seda, et EL saadaks ukrainlaste gaasitrasse kontrollima oma eksperdid, sest Gazpromi esindajaid sinna ei lubata.
Ukraina pool seevastu kinnitab, et venelaste transiidiks mõeldud tarned on vähenenud, mistõttu on tulnud neid täiendada oma varudest. Naftogaz Ukrainõ teatas täna vastuseks Moskva süüdistustele ja väidetavale plaanile üks gaasitransiidi haru üldse sulgeda, et Gazprom lõpetaks «tehnilise manipuleerimise» tarnemahtude ja trassidega, millel on «ettennustamatud tagajärjed» kogu jaotusvõrgule Euroopas.
«Me keeldume olemast osaks sellest dispuudist, sellest kommertsvaidlusest,» rõhutas aga euroliidu eesistujamaaks tõusnud Tšehhi Vabariigi asepeaminister Alexandr Vondra eile. «Me ei tea kõigi lepingute kõiki detaile, mis on konfidentsiaalsed,» põhjendas ta seda seisukohta.
Vondra on kohtunud viimastel päevadel mõlema poole esindajatega, kes üritavad oma seisukohtadele aktiivse lobitööga Euroopa Liidu toetust saada, mis aga on ühenduse ametnike sõnul tulutu. Vondra toonitas, et ELi ainus eesmärk on tagada kokkulepete austamine ja gaasitarnete jätkumine täies mahus.
«Venemaa ja Ukraina peavad kiiresti (vaidluse lahendama), selle konflikti lahendamiseks pole ühtegi teist teed,» ütles ta ajakirjanikele. ELi praeguse eesistujamaa võimudele lähedal seisev allikas tõdes, et kuna Vene-Ukraina piiril pole sõltumatuid mõõtmissüsteeme, siis on võimatu kinnitada isegi seda, kumb neist tegelikult vastutab gaasitransiidi vähenemise eest.
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juhi Javier Solana pressiesindaja Cristina Gallach nõustus samuti, et eurooplaste vastumeelsusel sukelduda pea ees kahe riigi tülli on oma põhjused ning seetõttu piirdutakse mõlema poole ergutamisega heatahtlikele läbirääkimistele.
Rahvusvaheliste suhete ekspertide sõnul on liikmesmaadel väga erinev nägemus suhetest Venemaa ja Ukrainaga, sest näiteks Poola ja Balti riigid tahavad hoida jäikust Moskva suunal ja arendada tihedaid sidemeid Kiieviga, samas kui mõned suurriigid, nagu Saksamaa ja Itaalia, eelistavad häid suhteid Moskva ja Gazpromiga.
Moskva ja Kiievi üha ägeneva tüli taga näevad vaatlejad nii rahvusvahelises gaasikaubanduses levinud korruptsiooni, vaidlusi hinna küsimuses, laiemaid poliitilisi erimeelsusi kahe riigi vahel kui ka vastuolusid Ukraina enda võimuringkondades.
Euroopa Liit saab aga ligi viiendiku tarbitavast gaasist läbi Ukraina ja veel sama palju teisi teid pidi Venemaalt, mistõttu pole võimalik puhkenud kriisi ka täielikult eirata.
Tšehhid ongi seetõttu kutsunud esmaspäevaks Brüsselis kokku erakorralise suursaadikute nõupidamise ning neljapäeval arutavad seda teemat mitteametlikul kohtumisel Prahas ka ühenduse välisministrid.
EL paneb kokku ka oma ekspertmissiooni, et avaldada mõlemale tülipoolele survet lahenduse leidmiseks ja gaasitarnete jätkamiseks. Samas toonitatakse, et praegustest gaasivarudest jätkub eurooplastele veel «mitmeks nädalaks».