USA ülemkohus tõkestas sisserändekorra karmistamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/22/11673842t1h36a3.jpg)
USA lõhestunud ülemkohus ei lubanud president Donald Trumpi administratsioonil hakata rakendama varjupaigakeeldu kõigi sisserändajate suhtes, kes ebaseaduslikult USA-Mehhiko piiri ületavad.
Kohtu eesistuja John Roberts ühines reedeses otsuses administratsiooni vastu oma nelja liberaalsema kolleegiga. Uus kohtunik Brett Kavanaugh koos kolme konservatiivse kolleegiga asus presidendi poolele.
Mingeid selgitusi hääletuse kohta ei ole antud.
Otsus jätab jõusse madalama astme kohtute otsused, mis tõkestasid Trumpi novembrikuise korralduse, mis oleks automaatselt välistanud asüülivõimaluse inimestele, kes ei sisene riiki ametlike piiriületuspunktide kaudu.
Trumpi sõnutsi lähtus ta oma otsuses migrandikaravani käitumisest piiril. Olukord seal on pingestunud, sest tuhanded migrandid on üritanud USA-sse pääseda seadusvastaselt ametlikest kontrollpunktidest mööda minnes.
Paljud Kesk-Ameerikast pärit migrandid on öelnud end põgenevat vaesuse ja vägivalla eest.
Madalama astme kohtute hinnangul oleks Trumpi uus kord vastuolus Ühendriikide seadustega, mille kohaselt on varjupaiga taotlemise õigus kõigil sõltumata sellest, kuidas nad riiki tulid.
Lee Gelernt Ameerika Kodanikuvabaduste Liidust märkis, et ülemkohtu otsus päästab elusid ja säästab haavatavaid peresid ja lapsi tagakiusamise eest.
Samas ei pruugi ülemkohtu otsusel migrantidele palju mõju olla. Nad võivad küll asüüli taotleda, kuid Trumpi administratsioon on teatanud, et illegaalid saadetakse taotluste menetlemise ajaks tagasi Mehhikosse. New York Timesi andmeil on Mehhiko valitsus sellega nõus.
Taotluste menetlemine võib kesta aastaid ja administratsiooni meelest võib see heidutada teisi pikka teekonda piirile ette võtmast.
Siiski on võimalik, et ka see uus kord satub löögi alla. Mehhiko piirialade vilets julgeolekuolukord on tekitanud muret ja kahtlusi, et Ühendriigid saadavad varjupaigataotlejad ohtu.