/nginx/o/2018/12/22/11674995t1h1eb1.jpg)
91-aastasena suri endine Hondurase president Roberto Suazo Córdova.
Suri Hondurase endine president
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesk-Ameerika riiki aastatel 1982-1986 riigipeana juhtinud Suazo Córdova suri pealinna Tegucigalpa lähedal sõjaväehaiglas, kus ta oli südameprobleemide tõttu ravil, ütles Hondurase relvajõudude pressiesindaja AFP-le.
Suazo Córdova sai Hondurase presidendiks pärast seda, kui Ühendriigid survestasid Hondurase sõjaväge kaks aastakümmet kestnud sõjaväelise diktatuuri järel võimult lahkuma.
USA toonane president Ronald Reagan kartis Kuuba ja Nõukogude Liidu mõjuvõimu laienemist piirkonnas pärast seda, kui vasakäärmuslastest sandinistide ülestõus kukutas 1979. aasta juulis Hondurase naaberriigi Nicaragua diktaatori Anastasio Somoza.
Suazo Córdova võimu ajal rahastasid USA ametnikud peamiselt Nicaragua Somoza-aegse rahvuskaardi endistest võitlejatest koosnevate sisside Hondurasest lähtunud piiriüleseid rünnakuid sandinistide vastu.
Niinimetatud kontrade suurus ulatus tipphetkel 16 000 võitlejani, kuid nad ei saanud Nicaragua valitsusele kunagi tõsiselt ohtlikuks.
Erialalt arst Suazo Córdova lubas võimule tõustes luua töökohti riigis, kus 70 protsenti riigi üheksast miljonist elanikust elab praegu vaesuses.
Presidendina keskendus ta rohkem USA toetusega madala intensiivsusega sõjale vasakpoolsete vastu Hondurases ja mujal Kesk-Ameerikas.
Sõjaväehunta ajast tuntud inimeste sunnitud kadumajäämised jätkusid Hondurases ka Suazo Córdova võimu ajal ja koguni 1990. aastatel.
Üks tema presidendiaja pärandeid on Palmerola õhuväebaas, mis ehitati 1980. aastatel USA rahadega ja mida Ühendriikide sõjaväelased kasutavad tänase päevani.