/nginx/o/2018/12/22/11675263t1hb51e.jpg)
Prantsuse «kollavestide» protestiliikumine korraldas osalejate arvu järsust vähenemisest hoolimata kuuendat laupäeva järjest üle riigi protestiaktsioone, blokeerides liikluse piiril Hispaaniaga.
Prantsuse protestiliikumine blokeeris liikluse piiril Hispaaniaga (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi teatel avaldas laupäeval üle Prantsusmaa meelt 23 800 inimest, eelmisel laupäeval tegi seda 33 500.
/nginx/o/2018/12/22/11675264t1h1403.jpg)
Sajad meeleavaldajad häirisid liiklust Prantsusmaa ja Hispaania piiril, kogunedes kiirtee tollipunkti ümber.
Politsei lasi «kollavestide» laialiajamiseks käiku pisargaasi ning protestijad taganesid sillale, loopides teele esemeid, ütles AFP korrespondent sündmuskohalt.
«Praegu käib kiirtee puhastamine selleks, et autoliiklus saaks normaalselt jätkuda,» teatasid kohalikud võimud.
Prantsusmaa piirneb Hispaania Kataloonia piirkonnaga ning Prantsuse kollavestidega ühinesid kümned Kataloonia iseseisvusmeelsed aktivistid, kes kandsid samuti kollaseid veste.
Protestijate teesulgudest teatati ka kiirteedel Prantsuse piiril Itaaliaga ja Strasbourg´i lähedal asuval sillal Saksa piiri ääres.
Prantsuse lõunaosas Perpignanis sai ööl vastu laupäeva surma autojuht, kes sõitis otsa kollavestide püstitatud teesulu juures peatatud veokile, ütles prokurör Jean-Jacques Fagni.
/nginx/o/2018/12/22/11675262t1ha67c.jpg)
Alates protestide algusest 17. novembril on nüüd meeleavaldustega seoses hukkunud kümme inimest.
Prantsusmaa pealinnas Pariisis, kus leidsid varasemate meeleavalduste ajal aset vägivaldsed kokkupõrked, osales laupäeval mitmel meeleavaldusel umbes 800 protestijat, teatas politsei keskpäeval.
Pariisi politsei teatas 200 inimese vahistamisest, kelle seas on ka «kollavestide» liider 33-aastane Eric Drouet.
Doureti kahtlustatakse muu hulgas ebaseadusliku tulirelva omamises ja ebaseadusliku meeleavalduse korraldamises. Peale selle kahtlustatakse, et mees kutsus meeleavaldajaid üles tungima Pariisis presidendipaleesse.
Umbes 60 inimest avaldas meelt ka Pariisi lähedal asuvas Versailles´ palee ees.
17. novembril osales protestidel 282 000 demonstranti, 24. novembril 166 000 ning esimesel ja kaheksandal detsembril 136 000 protestijat. 15. detsembril avaldas üle Prantsusmaa meelt 66 000 inimest.
Meeleavaldused olid esmalt suunatud kütuseaktsiisi tõusu vastu, kuid laienesid kiiresti protestiks üldise elukalliduse ja presidendi vastu. Üle kuu aja kestnud meeleavaldustel on Pariisis ja mujal puhkenud vägivald ning rängalt kannatada on saanud ka Prantsusmaa majandus.
Meeleavalduste hoog on vaibunud pärast seda, kui Macron lubas 10. detsembril telepöördumises rahvale, et valitsus tõstab alates jaanuarist miinimumpalka 100 euro võrra, tühistab maksutõusu pensionäridele, kaotab tulumaksu ületunnitööle ning kutsub ettevõtteid, kes saavad seda endale lubada, pakkuma töötajatele ühekordset maksuvaba aastalõpu palgalisa.
Osa valitsuse väljahõigatud meetmetest kiitsid parlamendi mõlemad kojad heaks reedel.