Indoneesias sai laupäeval Jaava ja Sumatra saarte rannikupiirkondi tabanud hiidlaines surma vähemalt 429 inimest, üle 1400 inimese on saanud vigastada ja teataolevalt 154 inimest on kadunuks jäänud.
Galerii ja video: Indoneesia tsunamiohvrite arv kasvas 429-ni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indoneesia kriisikeskuse esindaja Sutopo Purwo Nugroho ütles, et tsunamis sai kannatada üle 600 elumaja, palju hotelle ning üle 400 laeva ja paadi. Päästjate teatel on tuhanded inimesed jäänud kodutuks.
Võimude hinnangul on oodata ohvrite arvu edasist kasvu ja eksperdid hoiatavad, et purustusi saanud piirkondi võivad tabada ka uued hiidlained. Enamik 5000 inimesest, kes on rannikualadelt evakueeritud, keelduvad ohu tõttu koju naasma.
Humanitaarabitöötajad hoiatasid täna, et puhta joogivee ja meditsiini varud vähenevad Indoneesia katastroofipiirkonna evakuatsioonikeskustes kiiresti.
«Meil on vähem ravimeid kui tavaliselt. Siin ei ole evakueeritute jaoks tervislik. Pole piisavalt puhast vett. Neil on tarvis süüa ja inimesed magavad põrandatel,» ütles vabaühenduse Aksi Cepat Tanggap arst Rizal Alimin kohalikus koolis, mis on muudetud ajutiseks varjupaigaks.
Humanitaartöötajad püstitavad elanikele telke ja avalikke kööke.
Paljud evakueeritud on põgenenud ka kõrgematele aladele ja päästjad pole veel nendeni jõudnud. Humanitaarabi saadetakse regioonidesse peamiselt mööda maismaad, kuid kaks päästealust on teel saartele Sumatra ranniku lähistel, et sealseid elanikke aidata, kirjutas AFP teisipäeva hommikul.
Mis juhtus?
Ametnike sõnul põhjustas tsunami laupäeval tõenäoliselt Anak Krakatau vulkaani purse Sunda väinas Jaava ja Sumatra vahel mäevaringu, mille käigus vajus ookeanisse osa kaljust, põhjustades tsunaami. Selliselt tekkivaid hiidlaineid hoiatussüsteemid piisavalt kiiresti tabada ei jõua, erinevalt maavärinatest tekkinud tsunaamidest.
«Aktiivse vulkaani nõlva ebastabiilsus võib põhjustada kivivaringuid, mis panevad liikuma suure hulga vett, luues piirkondlikud tsunamilained, mis võivad olla väga võimsad. See on sarnane sellele, kui kukutada kott liiva vett täis vanni,» piltlikustas ta.
Indoneesia katastroofiameti kõneisiku Sutopo Purwo Nugroho sõnul on kõige rängemalt on kannatada saanud Jaava saare lääneranniku provints Banten, vähemalt 35 inimest on surma saanud Sumatra saare lõunaosas Lampungis.
«Hukkunute arv veel kasvab, sest meil pole tsunami mõju kohta kogu infot,» lisas Nugroho. «Kõiki ohvreid pole veel evakueeritud, kõik tervisekeskused pole edastanud infot ohvrite kohta.»
Osa rannikupiirkondade elanikke on rääkinud meediale, et hiidlainele ei eelnenud mingeid ohumärke nagu näiteks taganev vesi või maavärin ning ohust saadi aimu alles siis, kui kahemeetrised lained kaldale uhtusid.
«Tsunaami eelhoiatussüsteemi puudumine tõi kaasa mitmed ohvrid, kuna inimestel polnud aega evakueeruda,» ütles Indoneesia katastroofiagentuuri pressiesindaja Sutopo Purwo Nugroho esmaspäeval.
Samas võimude väitel hakkas hoiatussignaal mõnes piirkonnas enne tsunamit tööle.
Kannatanud Eesti kodanike kohta praegu infot pole
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et praegustel andmetel ei saanud katastroofis ükski Eesti kodanik kannatada. Samuti ei ole ministeerium saanud infot, et katastroofipiirkonnas viibiks mõni Eesti kodanik.
«Hetkel ei ole meile laekunud infot eestlaste kohta katastroofipiirkonnas Sunda väina rannikul, kes oleksid kannatada saanud või vajaksid välisministeeriumi abi. Välisministeerium jälgib aktiivselt olukorda,» ütles välisministeeriumi meedianõunik Britta Tarvis.
Välisministeerium soovitab kohapeal viibijatel järgida Indoneesia ametivõimude juhised ning anda teada oma lähedastele Eestis, et nendega on kõik korras.
«Kui teil ei õnnestu oma Indoneesias viibivate lähedastega ühendust saada, palun pöörduge välisministeeriumi poole ööpäevaringsel numbril +372 5301 9999,» ütles Tarvis.
Indoneesia võimud on andnud kohalikele elanikele ja turistidele käsu hoiduda viibimast Sunda väina rannikualadel ning tõusuveehoiatus kehtib 25. detsembrini.
Randa tabas kaks lainet
Indoneesia võimude Twitteris avaldatud videol võib näha tsunami järel üleujutatud tänavaid. Sündmuskohal viibinud norralane Öystein Lund Andersen kirjeldas brittide rahvusringhäälingule BBC, et randa tabas kaks lainet, millest teine oli esimesest palju suurem.
Anderseni sõnul eelnes lainetele tugev purskamise hääl. Norralane jooksis hotelli perekonna juurde ja nad põgenesid kõrgemal asuvasse metsa.
«Laine möödus hotellist ja viis kaasa mitmeid autosid,» ütles Andersen.
Naaberriigid Malaisia ja Austraalia on pakkunud Indoneesiale juba abi.
Indoneesias tänavu juba mitu katastroofi
Vulkaan Anak Krakatau on viimastel kuudel korduvalt pursanud.
Tänavu on Indoneesiat tabanud juba mitu suurt looduskatastroofi. Mitu järjestikust maavärinat tõid suuri purustusi kaasa Lomboki saarel ning maavärin ja hiidlaine tapsid Sulawesi saarel tuhandeid inimesi.
2004. aasta 26. detsembril sai maavärinast põhjustatud tsunami tagajärjel India ookeani rannikul surma 226 000 inimest 13 eri riigis, neist enam kui 120 000 Indoneesias.
1883. aastal toimus Karkatau saarel vulkaanipurse, millele järgnenud tsunamides sai surma üle 36 000 inimese. Katastroofi tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga.
1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar Anak Krakatau, mis on sellest alates järjest laienenud.