Ülevaade: Postimehe loetumad välisuudised aastal 2018

Bretty Sarapuu
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kemerovo kaubanduskeskuse põlengu ohvrite ärasaatmine.
Kemerovo kaubanduskeskuse põlengu ohvrite ärasaatmine. Foto: Kirill Kukhmar/TASS/Scanpix

Postimees annab ülevaate 2018. aasta kõige loetumatest välisuudistest.

1. Perekond Lillevälja tragöödia: Kemerovo põlengus hukkusid kõik nende tütred

Olga Lillevälja kolm tütart hukkusid Kemerovo põlengus.
Olga Lillevälja kolm tütart hukkusid Kemerovo põlengus. Foto: Facebook

25. märtsil puhkes Venemaal Kemerovo linna kaubanduskeskuse Talvine Kirss mängualal tulekahju. Keskuse kolmest kinosaalist kahes olid multifilmide seansid, mistõttu olid saalid täidetud lastega.

Oma kolm last viis kinno ka Aleksander Lilleväli, kes ise filmi vaatama ei jäänud. Tema 11-aastased tütred Maia ja Ksenja ja viieaastane Valeria hukkusid poolteist tundi pärast kinoseansi algust puhkenud tulekahjus. 

Kokku hukkus õnnetuse tagajärjel 64 inimest, kellest 41 olid lapsed.

2. Allikad: Khashoggi tükeldatud laip on leitud

Tunnustatud ajakirjanik Jamal Khashoggi külastas 2. oktoobril kodumaa Saudi Araabia konsulaati Türgi suurimas linnas Istanbulis, et saada abieluluba. Sealt ta hoone ees oodanud kihlatu sõnul enam ei väljunud.

Saudi võimud väitsid esialgu, et Khashoggi lahkus konsulaadist elu ja tervise juures. Seejärel ütlesid nad, et ta suri konsulaadis puhkenud kähmluses, ja tunnistasid lõpuks rahvusvahelise surve suurenedes, et ajakirjanik suri volitusteta operatsiooni käigus, mille läbiviimise eest on vahistatud 21 inimest, kellest viiele nõuab valitsus surmanuhtlust. 

Saudi Araabia tunnistas, et ajakirjanik Jamal Khashoggi uimastati konsulaadis, tapeti ja tema surnukeha tükeldati. 
Saudi Araabia tunnistas, et ajakirjanik Jamal Khashoggi uimastati konsulaadis, tapeti ja tema surnukeha tükeldati. Foto: SCANPIX

3. USA ründas liitlastega Süüria sõjaväerajatisi

USA õhurünnakud Süüria pealinnale Damaskusele.
USA õhurünnakud Süüria pealinnale Damaskusele. Foto: Hassan Ammar/AP

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid 14. aprillil ühiselt sõjalise löögi Süüria sihtmärkide pihta, et karistada president Bashar al-Assadi režiimi väidetava 7. aprilli keemiarelva rünnaku eest Doumas ja heidutada selle kordumist.

Ühisoperatsioon oli suunatud kolme Süüria sihtmärgi vastu: tabamuse said peamine keemiarelvastuse uurimiskeskus Damaskuses, keemiarelvaladu Homsist läänes ja sõjaväe juhtimiskeskus ning ladu Homsi lähedal. USA ja liitlased tulistasid kell 1 öösel Süüria sihtmärkide pihta välja 105 tiib- ja õhk-pind tüüpi raketti.

4. BLOGI. Kas Venemaa välisministeerium ähvardas Kiievi ja Lvivi okupeerida?

Ukraina suurtükikaater Nikopol (vasakul) ja puksiir Janõ Kapu Kertši sadamas ankrus.
Ukraina suurtükikaater Nikopol (vasakul) ja puksiir Janõ Kapu Kertši sadamas ankrus. Foto: Sergei Malgavko / TASS / Scanpix

Mõni päev pärast seda, kui Vene piirivalvurid rammisid Mustal merel üht Ukraina mereväe puksiirlaeva ja takistasid hiljem kolme laeva pääsu Aasovi merre, tegi Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova pressikonverentsil agressiivse avalduse, millest võis välja lugeda, et Venemaa ei välista Kiievi ja Lvivi okupeerimist.

Pressikonverentsil küsis väljaande Unian ajakirjanik Zahharova käest, kas Venemaa kaalub oma diplomaatiliste esinduste viimist Kiievist ja Lvivist okupeeritud aladele Donbassi oblastis, sest esinduste ees toimuvad pidevalt meeleavaldused.

Zahharova vastas: «Teate, meie hiljutine ajalooline näide viitab sellele, et alati pole vaja selliseid kolimisi korraldada. Mõnikord on nii, et hoopis diplomaatiliste institutsioonide staatus muutub. Näiteks oli meil Simferopolis konsulaat, millest sai hoopis meie enda välisministeeriumi büroo meie oma territooriumil.»

5. POSTIMEHE BLOGI Trump: meie suhe oli hullem kui ei kunagi varem, kuid see muutus umbes nelja tunni eest

USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin.
USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Mikhail Metzel / Mikhail Metzel/TASS / Scanpix

USA president Donald Trump ja tema Vene ametivend Vladimir Putin pidasid 16. juulil Helsingis maha kauaoodatud tippkohtumise Soome presidendi Sauli Niinistö ametlikus residentsis Mäntyniemis. 

«Me kohtumine läks väga-väga hästi. Meil olid otsekohesed ja väga produktiivsed läbirääkimised,» märkis Trump pärast kohtumist aset leidnud pressikonverentsil. «Meie suhe oli hullem kui ei kunagi varem, kuid see muutus umbes nelja tunni eest.»

6. Blogi, pildid ja video: Tai koopast päästeti kõik 12 poissi ja treener

Koopasse lõksu jäänud Tai poisid.
Koopasse lõksu jäänud Tai poisid. Foto: Royal Thai Navy/AP/Scanpix

10. juulil päästeti 18 päeva Tham Luangi koopas lõksus olnud 12 jalgpallimeeskonna liiget ja nende treener.

Tai poisid, vanuses 11-16 aastat, ja nende 25-aastane treener läksid koopaid uurima pärast trenni. Nad jäid sinna lõksu, kui vihmavesi tõkestas nende väljapääsu. 

Nende väljatoomiseks saadeti koopasse 18 sukeldujat, kelle hulka kuulus 13 rahvusvahelist sukeldujat ja viis Tai mereväe eriväelast. Hiljem lisandus veel üks tuuker. Päästemissiooni käigus hukkus üks Tai sukelduja. 

7. Selgusid Liepaja liivadüünide  tragöödia üksikasjad

Augusti alguses hukkus Liepajas liivadüüni varingus väike leedu poiss.
Augusti alguses hukkus Liepajas liivadüüni varingus väike leedu poiss. Foto: Ģirts Gersons, www.liepajniekiem.lv

3. augustil varises Lätis Liepaja rannas kokku kõrge liivaluide ning liiva alla jäi 2008. aastal sündinud leedu poiss. Sündmuskohale saabunud päästjad kaevasid lapse välja ja meedikud püüdsid teda elustada,  kuid poisi elu päästa ei õnnestunud. Toimunu kohta algatati kriminaaluurimine. 

Hukkunud poiss viibis rannas koos oma ema, nõbu, teiste laste ja täiskasvanutega, aga õnnetuse hetkel mängis ta üksinda, sest teised lapsed olid läinud ujuma ning ka täiskasvanute tähelepanu oli nendel.

Kui laps välja kaevati, siis oli ta juba ilma elumärkideta.

8. Putin andis 2014. aastal korralduse lennuk alla tulistada

Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Alexei Nikolsky / AP / Scanpix

Märtsis tuli avalikuks info, et Venemaa president Vladimir Putin andis 2014. aastal korralduse tulistada alla lennuk, mis suundus väidetavalt pommiga Sotši olümpiamängudele.

Väidetavalt teatasid 110 reisijaga Harkivist Istanbuli lennanud Pegasus Airlines Boeing 737-800 piloodid, et ühel reisijal on pomm ja ta nõuab Sotšis maandumist.

Putini sõnul ütlesid julgeolekuametnikud, et sellises olukorras tuleb hädaabivariandina lennuk alla tulistada. «Ma ütlesin neile: käituge plaani kohaselt,» lisas ta. 

Mõni minut hiljem sai riigipea teise telefonikõne, kus teatati, et tegu oli valehäirega. Selle peale korraldus tühistati.

9. Türgi võimude väitel varjab Eesti terroriste

Türgi diplomaat Volkan Bozkır.
Türgi diplomaat Volkan Bozkır. Foto: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Türgi parlamendi väliskomisjoni esimehe Volkan Bozkıri oktoobris Postimehele antud intervjuust selgus, et Eesti varjab Türgi eest terroriste. Bozkıri sõnul elavad Eestis mõned Türgis keelatud Fethullah Güleni usuliikumise liikmed, keda Türgi tahab tagasi. 

Tormilise pöörde võtnud usutluse järel avaldas Bozkır kahetsust, et selle üldse andis, ja üritas nõuda selle avaldamata jätmist. Intervjuu jäi Bozkıri eksklusiivseks etteasteks Eesti ajakirjanduses, sest pärast usutlust tühistati tema järgmisele päevale määratud vestlus ERRiga.

10. Kuula: Venemaa eraarmee sõdurid kokkupõrkest USA vägedega: «Saime kuradi kõvasti kere peale»

Süüria sõdurid T-72 tankiga.
Süüria sõdurid T-72 tankiga. Foto: Mikhail Voskresenskiy/Sputnik/Scanpix

Veebruaris avaldas Polygraph.info kolm helisalvestist, millel võib kuulda Venemaa Wagneri eraarmee sõdurite kommentaare rünnakule Süürias, mille käigus hukkus kümneid nende võitluskaaslasi. Sõdurite sõnul oli tegu «p***es üritusega».

Salvestised saadi kätte Kremlile lähedaselt allikalt, kelle sõnul tegid salvestatud telefonikõnesid Wagneri eraarmee ridadesse kuuluvad sõdurid. 

11. Pildid: Krimmi ja Venemaad ühendava silla ehitusel tehti suur apsakas

Veebruaris avaldas väljaanne UNIAN kahtlustuse, et Vene ehitusmeeskond, kes töötas okupeeritud Krimmi ülejäänud Venemaaga ühendava Kertši silla kallal, avastas, et selle kaht otsa ei ole võimalik kokku liita. Kevadel sild siiski valmis ja ametlik avamine sõiduautodele ja bussidele toimus 16. mail 2018.

Kertši sild ühendab Krimmi ja Venemaa Krasnodari krai.
Kertši sild ühendab Krimmi ja Venemaa Krasnodari krai. Foto: Sergei Malgavko / Sergei Malgavko/TASS / Scanpix

12. Skandaal Venemaal: juhtivad politseiametnikud vägistasid OMONi kindrali tütre

Vägistamises kahtlustatav Salavat Galijev.
Vägistamises kahtlustatav Salavat Galijev. Foto: Vadim Braidov/TASS/Scanpix

Venemaal Baškortostanis puhkes novembris suur skandaal, kuna kolm juhtivat politseiametnikku vägistasid oma noore naiskolleegi, kes osutus aga eriüksuse OMON kindrali tütreks.

Intsident leidis aset 30. oktoobri öösel Ufa rajooni siseasjadevalitsuse migratsiooniosakonnas ühise napsutamise käigus. 

13. Kemerovo põlengus teadmata kadunud lapse viimane kõne: ütle emale, et ma armastan teda

Leinajad tõid sündmuspaika Kemerovo kaubanduskeskuses hukkunute fotosid.
Leinajad tõid sündmuspaika Kemerovo kaubanduskeskuses hukkunute fotosid. Foto: Sergei Gavrilenko/AP

Venemaal Kemerovo kaubanduskeskuse traagilises põlengus hukkus kümneid lapsi, kes olid tulnud vabal päeval kinno ja mängumaale. «Ütle emale, et ma armastan teda,» oli põlengu ühe ohvri viimane sõnum.

«Kell 16.11, kohe pärast põlengu puhkemist helistas mu vennatütar Vika ja ütles, et nad põlevad, aga kinosaali uksed on kinni. Ma rääkisin talle, et ta kataks nina kinni ja hingaks läbi riide. Aga tema ütles mulle: ««Ütle emale edasi, et ma armastan teda», ja siis kõne katkes,» rääkis kadunuks jäänud tüdruku sugulane Komsomolskaja Pravdale.

14. Pildid ja video: Moskva lähedal kukkus alla reisilennuk

Moskva oblastis kukkus alla reisilennuk Antonov An-148.
Moskva oblastis kukkus alla reisilennuk Antonov An-148. Foto: ALEXANDER ZEMLIANICHENKO/AP/Scanpix

11. veebruaril kukkus Moskvast Orski suundunud lennuk 71 pardalviibinuga Ramenski rajoonis Argunovo küla juures alla, kõik reisijad hukkusid.

Juurdluskomitee uurimise tulemusel selgus, et õnnetuse põhjustas piloodi eksimus. 

Komitee teate kohaselt jõuti järeldusele, et reisilennuk kukkus alla, kui kapten viis lennuki järsult langusesse, saades ebatäpseid andmeid kiiruse kohta. Selliste andmete põhjuseks oli asjaolu, et piloot ei olnud enne lennuki õhkutõusmist lülitanud sisse lennuki rõhumõõtmisseadmete soojendust.

15. Indias leiti kadunud lätlanna peata surnukeha

Liga Skromane.
Liga Skromane. Foto: TVNET/Facebook

Aprilli lõpus leiti kuu varem Indias kadunuks jäänud lätlanna Liga Skromane surnukeha, millel oli pea maha raiutud. 

Teadaolevalt oli Skromane koos õega saabunud Lõuna-Indias asuvasse Kerala osariiki, et läbida ajurveda traditsioonidel põhinev ravikuur. Ühel päeval oli õde Ilze läinud joogatundi, Lida aga kauplusesse toiduaineid ostma, kuid pärast seda teda enam ei nähtud.

16. Kemerovo ametnik süüdistas põlengus pere kaotanud meest

Kemerovo asekuberner Sergei Tsiviljov (vasakul).
Kemerovo asekuberner Sergei Tsiviljov (vasakul). Foto: Alexandr Kryazhev/Sputnik

Venemaa Kemerovo oblasti asekuberner Sergei Tsiviljov süüdistas traagilises kaubanduskeskuse põlengus kogu oma pere ja õe kaotanud ettevõtjat põlengu ärakasutamises PRi tegemiseks.

Ettevõtja Igor Vostrikov ütles põlengu järel linnas toimunud miitingul asekubernerile: «Inimesi koheldakse nagu loomi!».

«Noor inimene, kas te tahate muret ära kasutada PR tegemiseks?,» vastas asekuberner pere kaotanud mehele. 

17. Fotod ja video: Kuubal kukkus alla reisilennuk, hukkus üle saja inimese

Katastroofipaik Havana lennuvälja lähistel.
Katastroofipaik Havana lennuvälja lähistel. Foto: ADALBERTO ROQUE/AFP/Scanpix

18. mail kukkus Kuubal alla Riiklikule lennufirmale Cubana de Aviacion kuulunud reisilennuk Boeing 737, mille pardal oli 104 reisijat ja üheksa mehhiklasest meeskonnaliiget.

Elusana leiti vaid kolm inimest. Meedia teatel oli alla kukkunud lennuk toodetud 26 aastat tagasi. 

Tegemist siselennuga liinil Habana-Holguin, ent lennuk kukkus alla ja plahvatas vahetult pärast Havana lennuväljalt õhkutõusmist.

18. VIDEOD, GALERII ja BLOGI: esimest korda Balti-visiidi käigus mainis paavst seksiskandaale

Paavst Franciscus andis lennukipressikonverentsi teel Tallinnast tagasi Vatikani.
Paavst Franciscus andis lennukipressikonverentsi teel Tallinnast tagasi Vatikani. Foto: Max Rossi/AFP/Scanpix

22.-25. septembril külastas paavst Franciscus Leedut, Lätit ja Eestit. Esimest korda Balti visiidi vältel mainis Franciscus kiriku mainet määrivaid seksiskandaale Eestis.

Ta tõdes, et paljud noored ei pöördu usu poole, sest neile tundub, et kirikul pole neile midagi mõtestatut öelda, kirik lausa ärritab neid.

«Nad on pahased seksuaalsetest ja majanduslikest skandaalidest, mis ei kohta selget hukkamõistu,» tunnistas ta. «Meie valmisoleku puudumisest tõesti hinnata noorte elusid ja tunnetusi, passiivsest rollist, mille me neile jätame.»

19. Lõikas noaga kannatanute turvavööd läbi: eestlane jõudis Soomes õnnetuspaika esimeste seas

Christo Neemre.
Christo Neemre. Foto: Christo Neemre konto Facebookis

Soomes elav eestlane Christo Neemre oli üks esimesi, kes jõudis augusti lõpus Kuopio lähistel juhtunud ränga bussiõnnetuse toimumispaika ning osutas kannatanutele abi. 

Neemre sõitis parajasti maanteel Kolmisopi kaubanduskeskuse poole, kui märkas sillalt alla paiskunud suitsevat reisibussi. Päästetöötajad ei olnud veel sündmuspaigale jõudnud.

Kokku hukkus sillalt välja sõitnud ja raudteerööbastele kukkunud bussis neli inimest.

20. Donetski separatistide liider Zahhartšenko hukkus plahvatuses

Aleksand Zahhartšenko portree Donetski ooperimaja ees.
Aleksand Zahhartšenko portree Donetski ooperimaja ees. Foto: Valentin Sprinchak / Valentin Sprinchak/TASS / Scanpix

31. augustil hukkus separatistide kontrolli all olevas Donetski linnas niinimetatud Donetski rahvavabariigi (DNR) liider Aleksandr Zahhartšenko. 

Teadaolevalt toimus plahvatus Donetski kesklinna kohvikus Separ, mis asub Zahhartšenko residentsi läheduses ja mis BBC andmetel kuulus kohvik Zahhartšenkole.

DNR-i ametnikud nimetasid juhtunut terrorirünnakuks ning teatasid mitme isiku, väidetavalt Ukraina diversantide ja nende abiliste kinnipidamisest. Teatatakse, et rünnaku korraldajatega võis olla seotud üks Zahhartšenko ihukaitsja. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles