Põhja-Korea sarjas ÜRO Peaassamblee resolutsiooni inimõiguste teemal

Pyongyang. Foto: Dita Alangkara / AP

Põhja-Korea kritiseeris teisipäeval ÜRO resolutsiooni, milles mõisteti hukka inimõigusrikkumised stalinistlikus riigis, nimetades seda tõsiseks provokatsiooniks, mis õõnestab rahujõupingutusi Korea poolsaarel.

ÜRO Peaassamblee võttis eelmisel nädalal ilma hääletuseta üksmeelselt vastu resolutsiooni, mõistes hukka "süstemaatilised, laialt levinud ja jõhkrad" inimõigusrikkumised Põhja-Koreas.

Liikmesriigid väljendasid mittesiduvas resolutsioonis, milles tervitati küll diplomaatilisi jõupingutusi kriisi lõpetamiseks Korea poolsaarel, "sügavat muret tõsise inimõigusolukorra, valdava karistamatuse kultuuri ning vastutuse puudumise üle inimõigusrikkumiste eest Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (KRDV)".

Resolutsioonis mõistetakse hukka piinamise kasutamine, samuti "ebainimlikud kinnipidamistingimused, vägistamine, avalikud hukkamised, kohtuvälised ja meelevaldsed kinnipidamised" ning poliitvangidele mõeldud ulatuslik vangilaagrite süsteemi olemasolu.

ÜRO Peaassamblee on vaesunud tuumarelvastatud riigi kohta, mida valitseb kolmandat põlve Kimi dünastia, analoogilise dokumendi vastu võtnud nüüd 14 aastat järjest.

Põhja-Korea on alati eitanud igasuguseid õigusrikkumisi riigis ning nimetanud ÜRO kriitikat laimukampaaniaks, mille eesmärk on õõnestada riigi juhtkonna jalgealust. 

Riiklik ajaleht Rodong taunis teisipäeval juhtkirjas resolutsiooni kui "tõsist poliitilist provokatsiooni riigi vastu ja pahatahtlikku sammu selle rahvusvahelise maine mustamiseks".

"USA õel kavatsus olematu KRDV "inimõigusküsimuse" häälekaks tõstatamiseks on laiendada sanktsioonide ulatust ning neid eskaleerida", kirjutas leht.

Juhtkirjas tauniti ka Lõuna-Korea "mõtlematut" toetust resolutsioonile sammuna, mis "tumestab põhja-lõuna paranevate suhete õhkkonda".

USA soovib korraldada Põhja-Korea inimõigusrikkumiste teemal ka ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumist, kuid loobus sellest varem detsembris, sest ei saanud olla kindel partnerite toetuses ettevõtmisele.

Lõuna-Korea president Moon Jae-in on edendanud tänavu jõuliselt dialoogi Põhja-Koreaga eesmärgiga veenda Pyongyangi loobuma tuumarelvadest ning on kohtunud naaberriigi liidri Kim Jong-uniga sel aastal juba kolm korda. 

Kim kohtus juunis ka Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, kuid tuumarelvitustamiskõnelustel ei ole sestsaadik avalikkusele teadolevalt olulist edu saavutatud.

Pyongyang on nõudnud USA-lt sanktsioonide leevendamist, kuna Põhja-Korea astus pärast Singapuri tippkohtumist samme kokkulepete täitmiseks, alustades oma raketi- ja tuumapolügoonide lammutamist.

USA on aga seisukohal, et sanktsioonide leevendamine on võimalik ainult pärast Põhja-Korea täielikku, tõestatud ja pöördumatut tuumavabaks muutmist.

Esmaspäeval teatas Trump edust Korea poolsaare tuumavabaks muutmise küsimuses ja ütles, et ootab uut kohtumist Põhja-Korealiidriga.