/nginx/o/2018/12/26/11678566t1he97c.jpg)
1968. aasta sügisel sai 22-aastane Donald Trump enda jaoks vägagi õigeaegselt diagnoosi, et tal on jalgadel nn kukekannused ja tänu sellele ei tule tal minna Vietnami sõtta.
Kas Donald Trumpi isa sõber aitas tal Vietnami sõjast pääseda? (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
50 aastat on olnud saladuseks see, kes ja kuidas diagnoosi määras. Isegi praegune president ütles oma valimiskampaania jooksul, et ei mäleta, kes paberitele oma allkirja andis.
Nüüd on aga lagedale tulnud võimalik selgitus. Sellega on seotud üks New Yorgi Queensi linnaosas tegutsenud ortopeed, kes üüris oma tööruume Donaldi isalt Fred Trumpilt. Arst võis kukekannused diagnoosida selleks, et teha teene Fred Trumpile, kirjutas New York Times.
Ortopeed Larry Braunstein suri 2007. aastal, kuid tema tütred meenutavad, et nende isa rääkis korduvalt loo noorest Donald Trumpist, keda arst noormehe isa palvel Vietnami sõja päevil aitas.
/nginx/o/2018/12/26/11678564t1h999c.jpg)
Tütred jagasid oma lugu New York Timesile ja kinnitasid, et tegu oli teenega Fred Trumpile. Arsti tütre Elysa Braunsteini sõnul oli tema isa korduvalt vihjanud, et Trumpi jalgadega polnud mingit sellist probleemi, millega sõjaväeteenistusest vabastatud oleks. Samas ütles naine: «Kas ta teda ka läbi vaatas, seda ma ei tea.»
Doktor Braunstein võttis patsiente mitme aastakümne jooksul vastu Queensis asuvas hoones, mida Trumpid 1960. aastatel omasid. Hoone müüdi maha 2004. aastal.
«Ta sai ligipääsu Fred Trumpile. Kui midagi oli hoones valesti, sai mu isa helistada ja Trump ajas selle koheselt korda. See oli see väike teene, mille tema sai,» selgitas tütar.
Braunsteinide poolt kirjeldatu tõestamiseks puuduvad dokumendid. Samas väitsid tütred Elysa ja Sharon, et seotud oli ka teine ortopeed, Manny Weinstein.
1995. aastal surnud Weinstein elas aastate jooksul kahes Fred Trumpi omanduses olnud korteris Brooklyni linnaosas. Esimesse korterisse kolis ta dokumentide kohaselt täpselt samal aastal, mil Donald sõjaväeteenistusest vabastati.
Braunsteinide sõnul ei jätnud nende isa perekonnale ühtegi paberit diagnooside kohta. Samuti polnud tema tööruumid ostnud arstil andmeid ühestki dokumendist, mis oleks Trumpiga seotud. Ka rahvusarhiivis pole enam pabereid Vietnami sõjaga seotud tervisekontrollide kohta.
New York Timesile 2016. aastal antud intervjuus ütles Trump, et arst andis talle kirja kukekannuste kohta, mille ta komisjonile edastas. Trump väitis, et ta ei mäleta arsti nime, sest sellest on palju aega möödas.
Samas tunnistas Trump, et tal on endal olemas dokumendid teenistusest pääsemise kohta, neid ta aga ei esitanud.
Trump ei maininud intervjuus oma isa seotust ortopeediga ning Valge Maja ei andnud ajalehele võimalust ka hiljem jätkuküsimusi esitada.
Oktoobris avaldas New York Times andmeid selle kohta, kui palju abi Donald oma isalt sai. Leiti, et Trump päris oma isalt tänases vääringus 413 miljonit dollarit. Alates kolmandast eluaastast andis Fred Trump oma pojale igal aastal 200 000 dollarit.
1960. aastatel oli sõjaväeteenistuse vältimiseks paljudel rikastel ja heade sidemetega inimestel mitmeid erinevaid võimalusi. Trump väidab aga, et teda ei aidanud keegi.
«Mul ei olnud sel ajal võimu. Mu isa oli Brooklynis arendaja, see polnud nagu täna,» väitis ta 2014. aastal antud intervjuus.
Braunsteiniga 1990. aastatel koos töötanud ortopeed Alec Hochstein ütles, et tema endine kolleeg meenutas korduvalt oma häid sidemeid Trumpidega ja seda, kuidas tema puhul üürihinda ei tõstetud. Samas ei mäletanud ta arutelusid Donald Trumpi meditsiinilise ülevaatuse kohta.
«Ta rääkis Trumpidest väga hästi. Nad olid tema suhtes väga avatud ja lasid tal üürida sellise hinnaga, mis tema jaoks mugav oli,» meenutas Hochstein.
Trumpi üle on viimastel aastatel tema diagnoosi tõttu nalja heidetud. Ei mõisteta, kuidas täie tervise juures ja sportlik 22-aastane mees järsku enne ametlikult teenistuskõlbulikuks tunnistamist kukekannuste tõttu vabastati. Trump on ka ise viimastel aastatel oma lugu mitmel korral muutnud ning see on kuulujuttudele veelgi hoogu juurde andnud.
USA võttis 1968. aastal loosiga teenistusse 300 000 meest. Erinevad kohalikud nõukogud pidid kvoodid täitma ja noori mehi teenistusse kutsuma.
Vaid kaks aastat varem oli Trump teenistuskõlbulikuks tunnistatud, ta oli läbinud ka tervisekontrolli. Küll aga vabastati ta neljal korral teenistusest hariduse omandamise tõttu. Viiendal korral olid vabastuse põhjuseks kukekannused.
/nginx/o/2018/12/26/11678568t1hff5a.jpg)