Indoneesia laiendas keeluala Anak Krakatau vulkaani ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/27/11679112t1h78bb.jpg)
Indoneesia laiendas täna keeluala saarevulkaani ümber, mis kutsus laupäeval esile Sumatral ja Jaaval vähemalt 430 inimest tapnud hiidlained.
Vulkaaniamet tõstis Anak Krakatau vulkaani ohunäitaja teise kõrgeima tasemeni ning rohkem kui kahekordistas seda ümbritseva keeluala, mille raadius on nüüd viis kilomeetrit.
Võimud ärgitasid elanikke püsima vähemalt kilomeeter sisemaal, sest hiidlaineid võib tulla veel.
Laupäeva õhtul toimunud vulkaanipurske tõttu varises merre osa Sunda väinas asuvast saarest. Seejärel tekkisid üle kahemeetrised tsunamilained, mis tabasid Sumatra ja Jaava saarte rannikupiirkondi.
Lained tulid ootamatult, sest nende eel ei toimunud maavärinat. Lisaks paiskusid lained sisemaale riigipüha nädalavahetusel, mil inimesed nautisid rannas kontserte ja muid vabaaja tegevusi.
Satelliitidelt saadud andmeil on Anak Krakatau vulkaan laupäevase purske järel oluliselt väiksem.
Satelliitpilte ei saa pilvkatte tõttu praegu teha, kuid Jaapani kosmoseagentuuril JAXA on radaripildid vulkaanist enne ja pärast purset. Neist on näha, kuidas vulkaani loodenõlv on kadunud.
See näib toetavat teooriat, et tsunami põhjustas peamiselt vee all toimunud maalihe, ütles Sheffieldi ülikooli uuringute juht Dave Petley, kes analüüsis Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliidilt saadud sarnaseid radaripilte.
«Väljakutse on nüüd tõlgendada, mis võib olla toimumas vulkaanis sees ning mis võib juhtuda järgmiseks,» kirjutas ta blogis.
Anak Krakatau tõusis üle veepiiri 1929. aastal ning on sellest ajast üha suurenenud, teatas Indoneesia vulkaaniamet.