/nginx/o/2010/11/10/463896t1h589c.jpg)
Kui Eesti on juba harjumuspäraselt konkurentsitu euroliidu punane latern narkomaanide iga-aastase HIVi nakatumise osas, siis tänavu tabas meile juba tuttav puhang võlakriisis siplevat Kreekat.
Hellenid üritavad probleemiga võidelda muuhulgas Eestilt õppides, samas ei julgeta ennustada, kas Kreeka möödub nüüd selles kurvas pingereas Eestist.
Kreeka, kus on ajalooliselt olnud vähe HIVi nakatumisi, raporteeris tänavu viiruspuhangust narkootikumide süstijate seas (novembri alguse seisuga oli nakatunuid 170). Võrdlusena, Eestit tabas taoline puhang kümmekonna aasta eest.
Kreeka asus Euroopa narkoseirekeskusega (EMCDDA) kooskõlastatult olukorda kiirelt uurima ning selgus, et tegu pole anomaaliaga, mida võis tingida näiteks testimiskorra muutmine või muu vaid mõõtmistulemusi mõjutav tegur.
Analüüs näitas, et kasvanud on just nimelt süstimise teel leviva HIV osakaal üldises numbris.
Tervise Arengu Instituudi Eesti Uimastiseire Keskuse juhataja Ave Talu sõnul on Kreeka reageerinud probleemile väga kiiresti, tuginedes muuhulgas Eesti kogemusele.
«Kreeklaste kiituseks tuleb öelda, et nad reageerisid tõesti kiiresti ja andsid teada võimalikust HIV epideemiast süstivate narkomaanide hulgas väga varakult ja laialdaselt,» rääkis Talu Postimees.ee’le.
Helleneid huvitas Eesti kogemus
Kreeka palvel saatis meie uimastiseire keskus neile oma teadusartiklid ja raportid ajal, kui neil see probleem ilmnes, kuna kreeklasi huvitas, mida me Eestis selle peatamiseks tegime.
Kui vaadata Kreeka HIV-statistikat, siis nii 2009. kui 2010. aastal registreeriti neil 604 uut juhtu. Tänavu oli aga üksnes seitsme kuuga registreeritud laias laastus sama suur hulk HIVsse nakatunuid (557).
Süstivad narkomaanid moodustasid neist küll vaid viiendiku, kuid nende osakaal on kõvasti kasvanud – 2009. aastal oli vastav number 14 ja aasta hiljem 15 – mis mõlemad tähendasid vaid 2-3 protsenti kõigist nakatunutest.
Levib sagedamini sisserändajate seas ja pealinnas
Ave Talu tõi välja, et kuigi enamik HIVi nakatunud süstivad narkomaane on Kreeka päritolu (62 protsenti), on suhteliselt suur osa raporteeritutest immigrandid (15 protsenti).
Teine iseloomulik tunnus on, et enamik uutest HIV juhtudest süstivate narkomaanide hulgas on registreeritud pealinnas Ateenas.
«Kahjuks tuleb öelda, et HIV epideemiast rääkides ei tugine kreeklased HIV-levimuse ja riskikäitumist käsitlevatele uuringutele süstivate narkomaanide hulgas, vaid siiski ainult tavalise rutiinsel HIV uute
juhtude seirel (ehk sama tüüpi andmetel, mida kogub meie terviseamet),» rääkis Talu.
Eesti statistikale on nimelt uimastiseire keskus ette heitnud, et see näitab meie HIVsse nakatunud narkomaanide arvu raporteerimise iseloomu tõttu tegelikkusest mitu korda väiksemana.
Kriisi tõttu napib Kreekal raha
Talu sõnul on põhiprobleem selles, et kuna Kreeka on majanduskriisis, siis ei ole neil raha ei täpsemateks uuringuteks ega süstlavahetuse ja asendusravi rahastamiseks.
«Suur probleem on, et Kreekas on vähe (ainult 4!) madala-läve keskuseid, mis pakuvad erinevaid teenuseid süstivatele narkomaanidele. Enamik nendest teenustest on kättesaadavad vaid Ateenas.»
Talu märkis, et Kreeklased on juba üht-teist teinud, et ennetada HIVi levimust süstivate narkomaanide hulgas.
«Näiteks on nad laiendanud süstivatele narkomaanidele sobivad sekkumisi - süstlavahetus, kondoomide jagamine, opiaatasendusravi jms. Septembrist 2011 alustati seal narkomaaniaravil olevate isikute testimist HIV suhtes.»
Süstivate narkomaanide teadlikkuse tõstmiseks tehti teavituskampaaniaid, samuti tahetakse reformida asendusravi andmist.
«Paraku tuleks seda teha mitte ainult Ateenas, vaid ka mujal selle riigi piirkondades,» tõdes Talu.
HIV puhangu oht veel mitmes riigis
Kui Euroopa Liidu keskmisena jätkas 2009. aastal HIVsse nakatumine langemist, jõudes 2,85 uue juhtumini miljoni elaniku kohta, on ka mõnes muus riigis peale Kreeka märgata negatiivset arengut.
«Hiljutisest uute nakatumiste kasvust on raporteerinud ka Bulgaaria, Eesti ja Leedu, andes märku, et mõnes riigis on jätkuvalt potentsiaal HIV puhanguks süstivate narkomaanide seas,» hoiatas Euroopa Narkoseirekeskus (EMCDDA).
EMCDDA kohtumisel 2011. aasta oktoobris selgus, et on põhjust veelgi suuremaks muretsemiseks – Rumeenias on hakanud HIVsse nakatuvate süstivate narkomaanide arv veelgi kasvama ning ka Ungari puhul on karta arengut halvemuse suunas.
2009. aastal nakatus üle Euroopa ligi 1300 narkootikumide tarvitajat HIVsse, samas aastane aidsi suremus on süstivate narkomaanide seas Euroopas varasemate nakatumiste mõjul veelgi suurem - 2000 kandis.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)