Saksa sõjavägi plaanib hakata värbama teistest ELi riikidest (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/27/11680124t1h00bc.jpg)
Seitse aastat pärast sõjaväekohustuse kaotamist Saksamaal teatas riigi kaitseülem, et teiste Euroopa Liidu riikide kodanike värbamine on üks võimalus, kuidas tühjaks jäänud positsioone täita.
Saksamaa staabiülem kindral Eberhard Zorn lausus, et sõjavägi peab kvalifitseeritud personali puudumisel otsima erialatöötajaid mujalt.
Saksamaa loobus kohustuslikust sõjaväeteenistusest 2011. aastal ning tugeva majanduse ja madala tööpuuduse tõttu on sõjaväelaste värbamisega raskusi.
Zorn ütles ajalehele Funke, et spetsialistide nappuse olukorras tuleb vaadata igasse suunda.
«Üks võimalus, mida me kaalume, on küsimus, kas lubada teiste ELi riikide kodanikel kandideerida teatud töövaldkondadesse – jutt käib näiteks arstidest või IT-spetsialistidest,» ütles ta.
Saksamaa plaanib suurendada sõjaväetöötajate arvu 2025. aastaks 21 000 inimese võrra. Lisaks lubas Berliin tõsta kaitse-eelarvet 1,2 protsendilt 1,5 protsendile SKTst.
Teadaolevalt on valitsus konsulteerinud ELi partneritega ning saanud enamasti ettevaatlikku tagasisidet, seda eriti Ida-Euroopa riikidelt.
Teise maailmasõja järgsete seaduste kohaselt peavad Saksa sõjaväelased olema Saksa kodakondsed.
Sõjaväe parlamendivolinik Hans-Peter Bartels lausus, et ELi kodanike värbamisest on juba saanud omamoodi uus normaalsus, sest paljudel sõduritel on topeltkodakondsus või muu päritolu.