Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11681349t1h72f5.jpg)
Teadlased leidsid sel aastal taas kinnitust vanasõnale, et inimene on oma kõhu ori: nimelt tõestasid Jordaaniast leitud leivatükid, et mitte põlluharijad ei hakanud esimesena leiba küpsetama, vaid metsikust viljast tehtud leib oli inimestele ilmselt sedavõrd suupärane, et neist said põlluharijad.
Kirde-Jordaaniast Mustast kõrbest nime Shubayqa 1 all tuntud leiupaigast välja tulnud söestunud leivakoorukesed osutusid koguni 14 400 aastat vanaks, mis tähendab, et sealsed Natufi kultuuri kütid ja korilased küpsetasid leiba juba 4000 aastat enne seda, kui alustati põlluharimisega.
Sellele tuginedes oletavad teadlased, et nooremal kiviajal alanud põllumajandusrevolutsioon sai osaliselt tõuke just esimestest maitsvatest küpsetistest, kirjutas Heritage Daily.