Vene tehnoloogiahiid Yandex omas eriliigipääsu ameeriklase Mark Zuckerbergi loodud Facebooki kasutajate andmetele, vahendab Daily Beast.
Facebook asetas erileppega kasutajate andmed Kremli käeulatusse
Suured tehnoloogiaettevõtted säilitasid ligipääsu Facebooki kasutajate andmetele ka pärast seda, kui see teistele keelati. Priviligeeritute hulka kuulus ka Moskvas baseeruv otsingumootor Yandex, mis on varem edastanud klientide andmeid Vene Föderaalsele Julgeolekuteenistusele (FSB).
Facebookiga sõlmitud niinimetatud integratsioonipartnerlusleppe alusel nautisid ettevõtted nagu Netflix, Spotify, Bing ja New York Times eriligipääsu Facebooki kasutajate andmeile. Zuckerbergi asutatud ettevõte õigustas leppeid ettevaatlikult sõnastatud avalduses.
«Inimestel võiks olla rohkem sotsiaalseid kogemusi – näiteks Facebooki sõprade soovituste nägemine – teistes populaarsetes rakendustes, näiteks Netflixis, Spotifys või veebilehel New York Times,» kirjutas seal Facebooki arendusdirektor Konstantinos Papamiltiadis, kes rõhutas, et ükski lepe ei lubanud ettevõtetele ligipääsu infole ilma kasutajate loata.
Avaldus nimetas partnerite seas ainult USA ettevõtteid, teadlikult välja jättes kaks suurimat välismaist partnerit – Hiina Huawei ja Venemaa Yandex –, kel oli samuti andmeile eriligipääs.
USA luureagentuurid ja seadusandjad on viimaseil aastail muret avaldanud Hiinas ja Venemaal loodud tark- ja riistvara üle. Nende sõnul on kõnealuste riikide luureagentuuridel võimalik sealsete ettevõtete tooteid lihtsasti luureseadmeteks muuta.
Läinud aastal keelati USA valitsusasutustes Vene küberjulgeolekuettevõtte Kaspersky tooted. Sel aastal pandi sarnase keelu alla Hiina tehnoloogiahiiu Huawei tooted.
Yandex nautis Facebookis privileege veel 2017. aastalgi, kuigi nende erilepe Facebookiga lõppes aastaid varem.
1997. aastal kahe Vene matemaatiku poolt rajatud Yandex on Venemaa suurim tehnoloogiaettevõte ja neljas suurim otsingumootor maailmas.
2011. aastal tunnistas Yandex, et oli edastanud Vene opositsioonipoliitikule Aleksei Navalnõile tehtud annetusi puudutavat infot FSB-le. Läinud aastal korraldasid Ukraina ametivõimud Odessas ja Kiievis reidi Yandexi kontoritesse, sest neid kahtlustati riigireetmises.
«Ametivõimud leidsid kinnitust, et ettevõte kogus, hoiustas ja edastas Venemaal Ukraina kodanike isiklikke andmeid,» kirjutas Ukraina julgeolekuteenistus SBU avalduses. «Andmete hulka kuulusid inimeste telefoninumbrid, e-posti aadressid, sotsiaalmeedia kontod ja elu- ning töökohad.»
Yandex eitas SBU süüdistust, kuid tunnistas oma 2017. aasta raportis, et Vene presidendi Vladimir Putini režiimi all omab äri ajamine teatud riske, sealhulgas juriidilise iseseisvuse puudumine poliitilistest, sotsiaalsetest ja kommertsjõududest.
Yandexil õnnestus esialgu Kremli survele vastu seista, kuid 2014. aastal võttis Putin ettevõtte avalikult sihile ja väitis, et tegu on Ameerika ning Lääne-Euroopa investorite mõjuobjektiga ja interneti näol on üldisemalt tegu CIA skeemiga.
Selle järel muutus Yandex Kremli suhtes paindlikumaks. Pärast Krimmi annekteerimist alistus ettevõte survele ning asus pakkuma erinevaid maakaarte Vene ja Ukraina kasutajaile. Ukraina kasutajad nägid traditsioonilist kaarti, kuid Vene kasutajaile pakuti kaarti, kus Krimm oli osa Venemaast.
Umbes samal ajal alistus Yandex uue seadusega, mis nõudis, et veebiteenuste pakkujad säilitaksid klientide andmeid kuus kuud. Lisaks sidus ettevõte oma serverid kurikuulsa Kremli SORM interneti luuresüsteemiga, mis annab Vene luure – ja julgeolekuagentuuridele ligipääsu serveritele, andmesidepakkujatele ja telefoniliinidele üle Venemaa.
SORMi abil on Vene luure – ja julgeolekuagentuuridel võimalik kopeerida kõikide Facebooki läbi Yandexi kasutanute andmed. Seda juhul, kui Yandexi serverid asuvad Venemaal.
Yandexi esindaja sõnul ei teadnud ettevõte, et Facebook oli neile andnud suuremad volitused ja võimalust ei kasutatud kunagi.
Yandex saab täna Kremliga paremini läbi kui 2014. aastal. Läinud aastal tuuritas Putin isegi nende peakorteris Moskvas, kus tähistati ettevõtte 20. juubelit.