Brasiilias annab täna ametivande paremäärmuslik president
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia astub täna uude ajastusse, sest ametisse vannutatakse paremäärmuslasest president Jair Bolsonaro, kelle otsustavust aastakümneid väldanud tsentristide võimule lõpp teha jälgitakse nii hirmu kui lootusega.
Endine dessantväelane ja kauaaegne parlamendiliige alustab 1. jaanuaril nelja-aastast ametiaega erakordselt kõrge toetusega, mille taga on rahva ootus, et uus luud pühiks minema kroonilise kuritegevuse ja korruptsiooni ning viiks edasi tõsisest kriisist muserdatud majanduse.
«Ma toon poliitika, mis erineb täielikult sellest, mis tõi Brasiiliale korruptsiooni ja saamatuse,» lubas president eile usutluses telekanalile Record.
63-aastane Bolsonaro võitis oktoobris valimised kindla edumaaga 2003.-2016. aastani võimul olnud, kuid arvukates korrputsiooniskandaalides lõpetanud vasakpoolse Töölispartei kandidaadi Fernando Haddadi ees.
Töölispartei sümboliks tõusnud ekspresident Luiz Inácio Lula da Silva on korruptsiooni eest vangi mõistetud. Dilma Rousseff, kelle ta endale järglaseks valis, kõrvaldati 2016. aasta augustis eelarveandmetega manipuleerimise eest parlamendi otsusega ametist.
Bolsonaro võtab presidendiameti üle paremtsentristilt Michel Temerilt, kes sai presidendiks pärast Rousseffi, kuid ei suutnud hädavajalikku eelarvereformi läbi viia ja lõpetas Brasiilia kõigi aegade ebapopulaarseima riigipeana.
Bolsonaro valijad loodavad, et nende president teeb kõike paremini.
Ta on lubanud olla kõigi 210 miljoni brasiillase president ning tema kampaanialubaduste hulka kuuluvad korruptsiooni ja kuritegevuse väljajuurimine ning Brasiilia protektsionistliku majanduse avamine vabaturule. Majanduse huvid on ta lubanud seada ülimaks keskkonnakaitsest.
Viimases usutluses ütles Bolsonaro, et kärbib bürokraatiat nii palju kui võimalik ja puhastab valitsuse, et selle kaal taastada.
Populistlikud avaldused on toonud Bolsonarole võrdluse USA presidendi Donald Trumpiga ning temast peab ka brasiillane väga lugu.
Juba enne ametisse astumist kuulutas ta Twitteris, et annab välja relvaseadust leevendava määruse, et «head» kodanikud saaksid kurjategijaid relvadega eemale peletada.
Haridusminister teeb lõpu koolides ja ülikoolides «marksistliku pahna» õpetamisele, lubas Bolsonaro Töölispartei ideoloogiale viidates.
Oodata on ka senisest jõulisemat välispoliitikat, mis tähendab, et vasakpoolsed riigid Venezuela, Kuuba ja Nicaragua sõprade hulka enam ilmselt ei kuulu.
Presidendi ametissevannutamise tseremooniale sai siiski kutse Boliivia vasakpoolne president Evo Morales.
Pidustustele oodatakse ka Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut, USA välisministrit Mike Pompeod ja Ungari peaministrit Viktor Orbáni.
Arvatakse, et tseremoonia toob kokku ligi pool miljonit pealtvaatajat.