Londoni loomaaias algas täna asukate iga-aastane inventuur, kus loetakse kokku kõik elukad alates publikumagnetitest tiigritest ja pingviinidest ning lõpetades kõige pisemate putukatega.
Fotod: Londoni loomaaias algas iga-aastane karvaste ja suleliste loendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasematel aastatel on kõigi loomaaia elanike kokku lugemine võtnud umbes nädala.
Kuigi suuremat inventuuri tehakse Londoni loomaaias kord aastas, siis mõistagi on talitajatel ka jooksev arvepidamine, mida pidevalt värskendatakse.
Suurt loomaloendust tuleb pidada seetõttu, et vastav nõue on loomaaiale seatud tegevusloa andmise tingimustega.
Loomatalitaja Martin Frankilini sõnul sõltub loomade kokku lugemiseks kuluv aeg osakonnast. «Mul on roomajate osakonnas üldiselt vedanud, sest meil on enamasti suured loomad ja nende loendamine on imelihtne. Me loendame neid iga päev, et teada, kes meil seal elavad,» rääkis ta.
«Teistes osakondades on keerulisem, näiteks putukate osakonnal on ees tõsine töö. Nad võivad vahel natuke viilida ja lugeda kogu koloonia üheks loomaks, aga üldiselt loendatakse üles iga asukas,» jätkas Franklin. «Akvaariumitöötajatel on oma trikk – nad teevad fotosid, et mitte lugeda kedagi kaks korda.»
Mulluse loenduse käigus võeti Londoni loomaaias arvele 18 500 elukat, nende seas näiteks 21 punajalgset tarantlit ning kuus Filipiinide krokodilli. Kokku oli aasta eest loomaaias 712 liiki loomi.
1826. aastal asutatud Londoni loomaaed on vanim teadusloomaaed maailmas.