/nginx/o/2019/01/07/11699723t1h4912.jpg)
Paremäärmuslaste poolt koordineeritud veebikampaania survestas mõõdukaid Euroopa poliitilisi erakondi lõpetama ÜRO rändeleppe toetamise, selgus sotsiaalmeedia analüüsimise järel koostatud raportist.
Raport: äärmuslased tekitasid infokampaaniaga vastuseisu ÜRO rändeleppele (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta septembris muutus märkimisväärselt intensiivsemaks erinevate islamivastaste, neonatside ja paremäärmuslaste tegevus sotsiaalmeedias, kirjutab Politico.
Tegevus veebis pani mitme riigi poliitikud varasemalt ebaoluliseks peetud leppe osas meelt muutma, Belgias kukutas rändelepe isegi valitsuse.
Analüütikute sõnul oli see juhtum näide sellest, kuidas infokampaaniast võib kiirelt saada poliitiline reaalsus ning sellest, kuidas globaalne natsionalistide ja paremäärmuslaste võrgustik on võimeline protsessi kaaperdama.
Rändeleppe puhul juhtisid äärmuslaste jõupingutust populaarsed juutuuberid ja poliitilised mõjutajad nagu näiteks Austria paremäärmuslasest aktivist Martin Sellner. Tegevust koordineeriti grupivestluste ja veebilehtede kaudu.
Hollandi Tilburgi ülikooli professor Ico Maly ütles Politicole, et äärmuserakonnad on omavahel seotud. «Kõik need osapooled informeerivad üksteist ja võtavad omaks teineteise poliitilised positsioonid,» lisas ta.
Austrias ja Itaalias leiti, et valitsuse otsustele eelnes veebiaktiivsuse järsk tõus. Kokku kiitis leppe heaks 152 liikmesriiki. USA, Poola, Ungari, Iisrael ja Tšehhi hääletasid vastu, 12 riiki jäid erapooletuks, nende hulgas ka Austria, Šveits ja Itaalia.
Strateegilise Dialoogi Instituudi (ISD) raportis selgitati ÜRO rändelepet ümbritsevat arutelu Euroopas. Twitteri säutse ja Youtube'i videoid analüüsinud uurijad leidsid, et paremäärmuslikud erakonnad ja parempopulistid mängisid ebaproportsionaalselt suurt rolli rändelepet ümbritsenud arutelus enne oktoobrit.
«Leppest räägiti kuni septembri keskpaigani sotsiaalmeedias väga vähe. Paremäärmuslased ja parempopulistidest mõjutajad avastasid teema septembri keskel ning hakkasid levitama suures mahus moonutatud tõlgendusi ja valeinformatsiooni ÜRO rändeleppe kohta,» seisis raportis.
Sealt edasi hakkasid arutelu juhtima paremäärmuslike veebilehtede ja nende asutajate poolt opereeritud sotsiaalmeediakontod. Nii olid sel teemal enim mainitud kontode hulgas paremäärmusliku veebilehe Epoch Times sotsiaalmeediakontod, parempopulistist kolumnisti Thomas Böhmi kontod ja islamivastane blogi Philosophia Perennis.
Valeinfo levitamise juures mängis suurt rolli ka Youtube. Rändeleppe kohta postitatud videotest poolte eest olid vastutavad parempopulistid ja vandenõuteoreetikud.
ISD leidis, et näiteks Saksamaa sotsiaalmeediakanalites oli mitme kuu jooksul kõige rohkem jagatud lingiks Austria paremäärmuslase Sellneri petitsioon ÜRO rändeleppe vastu.
Muu hulgas kutsus Sellner oma videos üles infosõda alustama. Sellner ise väitis Politicole, et kampaania korraldati vaid avaliku arutelu tekitamiseks. Tema arvates poleks ilma äärmuslaste kampaaniata debatti üldse toimunud.
Just Austriast läks rändeleppe vastane liikumine Euroopas käima. Kantsler Sebastian Kurz teatas Austria taandumisest oktoobris ning pärast seda algas arutelu muu hulgas ka Hollandis, Belgias, Poolas ja Tšehhis. Kõik on riigid, kus paremäärmuslased on end poliitmaastikul tõestanud.