/nginx/o/2019/01/07/11700262t1hda1d.jpg)
Aastatel 2013-2017 saatis Hispaania välja 54 963 immigranti ehk keskmiselt 30 päevas, selgub nende siseministeeriumi statistikast.
Hispaania deporteeris keskmiselt 30 migranti päevas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem oli tagasisaadetute seas Maroko ja Alžeeria kodanikke, vastavalt 30 832 ja 4479. Mõlema riigi puhul lihtsustab deporteerimist asjaolu, et Hispaanial on nendega sõlmitud kahepoolsed tagasivõtulepingud.
Deporteeritute arvult järgnesid Colombia (2576), Boliivia (1412), Ecuador (1369), Brasiilia (1067) ja USA (128).
Omaette arvestus on Hispaanial deporteeritud ELi kodanike kohta. Nemad pakiti koduteele valdavalt kuritegevusega tegelemise eest. Seda pingerida juhtisid rumeenlased (1530), prantslased (128) ja itaallased (101).
Sajad Sahara-alused illegaalid viiakse algselt küll kinnipidamiskeskustesse, kuid pääsevad sealt 60 päeva möödudes vabadusse, sest kodumaale tagasi viia neid ei õnnestu.
Märksa vähem on tagasi saadetud Sahara-aluse Aafrika riikide kodanikke, sest nende isikute tuvastamine on keerukam ja takistuseks on ka tagasivõtulepingute puudumine nende kodumaadega.
Positiivseteks eranditeks olid Senegal, mis võttis 2006. aastal sõlmitud tagasivõtulepingu alusel tagasi 757 kodanikku ning Nigeeria ja Mali, mis võtsid tagasi vastavalt 608 ja 231 kodanikku. Kahe viimatimainitud riigiga on Hispaanial tagasivõtulepped aastast 2007.
/nginx/o/2019/01/07/11700272t1he23d.jpg)
Sajad Sahara-alused illegaalid viiakse algselt küll kinnipidamiskeskustesse, kuid pääsevad sealt 60 päeva möödudes vabadusse, sest kodumaale tagasi viia neid ei õnnestu.
Näiteks 2017. aastal kinnipidamiskeskustes hoitud 8237 inimesest ligi veerand ehk 24 protsenti olid Gambia ja Côte d’Ivoire’i kodanikud. Deporteerida õnnestus neist kõigist vaid kuus.