/nginx/o/2019/01/08/11701129t1h8f5f.jpg)
Türgis algas täna kohtuprotsess seoses Venemaa suursaadiku tapmisega enam kui kahe aasta eest. Kahtlusaluseid on kokku 28, sealhulgas Ühendriikides elav islamivaimulik, keda Ankara süüdistab ka sama aasta nurjunud riigipöördekatses.
Türgis algas kohtuprotsess Venemaa suursaadiku tapmise asjas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suursaadik Andrei Karlovi (62) tappis 19. detsembril 2016. aastal Ankara fotonäitusel erariietes Türgi politseinik. Tapmise jäädvustasid üritusel viibinud fotograafid.
22-aastane ründaja Mevlüt Mert Altıntaş hüüdis esmalt «Allahu Akbar» ja seejärel «Ärge unustage Aleppot», tõotades karistust kõigile, kes on vastutavad veriste sündmuste eest Süürias.
Altıntaşi tapsid peagi Türgi eriüksuste liikmed.
Ankara prokuratuur on esitanud 16 kahtlusalusele süüdistuse ettekavatsetud mõrvas plaaniga põhjustada terrorit. Ülejäänud 12 süüdistatakse terroriorganisatsiooni kuulumises.
Kolmteist kahtlusalust viibivad praegu eeluurimisvangistuses, ülejäänute üle mõistetakse kohut tagaselja.
Nende seas, kes ei viibi Türgis, on Ühendriikides elav islamivaimulik Fethullah Gülen, keda Ankara süüdistab 2016. aasta juulis aset leidnud riigipöördekatse organiseerimises.
Gülen, Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani endine liitlane, kes elab alates 1999. aastast Ühendriikides eksiilis, on eitanud 2016. aasta 15. juuli riigipöördekatse korraldamist. Selle käigus sai surma 250 inimest.
Güleni toetajad naeruvääristavad seda, kuidas Türgi võimud kirjeldavad tema rühmitust Fethullah Terroriorganisatsioonina (FETO), öeldes, et ta juhib vaid rahumeelset liikumist nimega Hizmet.