Wikileaks saatis ajakirjanikele juhised oma tegevuse kajastamiseks

Julian Assange.

FOTO: Dominic Lipinski / PA Wire/PA Images/Scanpix

Wikileaks saatis ajakirjandusele detailse e-kirja, kus andis ajakirjanikele korralduse mitte kirjutada nende poolt valeks peetavatest väidetest Wikileaksi ja selle asutaja Julian Assange'i kohta.

Ajakirjanikud ignoreerisid neile antud korraldusi. Varsti oli algselt vaid teatud väljaannetega jagatud 140 punktist koosnev nimekiri internetti kõigile vaatamiseks üles laetud. 

47-aastane Assange on peaaegu seitse aastat end Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas varjanud, sest ta arvab, et USA-le väljaandmise korral ootaks teda piinamine või surmanuhtlus. Teda tahab küsitleda ka Londoni politsei. Lisaks on ta väidetava seksuaalkuriteo tõttu uurimise all Rootsis. 

Ta on mässitud ka uurimisse seoses Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse. Wikileaks avaldas e-kirju, mille tõenäoliselt hankisid ebaseaduslikul teel Vene häkkerid, kes võisid aidata kaasa Donald Trumpi valimisvõidule.

Ajakirjanikele saadetud juhiste kohaselt ei tohiks meedia nimetada Assange'i ega Wikileaksi Venemaa käepikenduseks. Muu hulgas mainitakse, et Wikileaksil on palgatud töötajad ja tegu pole rühmitusega nagu al-Qaeda.

Samuti väidetakse kirjas, et Assange pole kunagi olnud ühegi luureagentuuri agent või töötaja ega töötanud ka Venemaa heaks. Eitatakse tema lähedasi suhteid Kremli ja president Vladimir Putiniga.

Räägiti ka isiklikematel teemadel. Näiteks väideti, et Assange ei pleegita oma juukseid, tal pole probleeme isikliku hügieeniga, ta pole kunagi ühtegi looma hüljanud ning tegu pole häkkeriga.

Wikileaksi arvates liigub ringi palju valeväiteid Assange' kohta, mida muidu usaldusväärsed väljaanded jagavad.

Assange sattus tähelepanu keskpunkti 2010. aastal, mil Wikileaks avaldas salastatud video, kus on näha USA sõjaväekopterite rünnakut Bagdadis, mille tagajärjel hukkus 12 inimest.

Samal aastal avaldati rohkem kui 90 000 salastatud dokumenti seoses USA sõjalise missiooniga Afganistanis ja veel 400 000 USA sõjaväe poolt koostatud raportit sõjalise missiooni kohta Iraagis. Sõjaväega seotud dokumentidele järgnes kolme miljoni diplomaatilise kirja avaldamine.

Tagasi üles