USA vastuseis ei võimaldanud Horvaatial Iisraelilt hävitajaid osta (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hävituslennuk F16.
Hävituslennuk F16. Foto: AFP/SCANPIX

Horvaatia kava osta Iisraelilt kasutatud hävitajaid F-16 nurjus USA vastuseisu tõttu, ütles pettunud kaitseminister neljapäeval pärast läbirääkimisi Iisraeli delegatsiooniga.

Horvaatia oli leppinud märtsis kokku osta Iisraelilt 12 kasutatud F-16, mis pidanuks välja vahetama Venemaal valmistatud MiG-21-d.

Kuid Washington oli USA hävitajate müügi vastu, sest soovis, et sellelt kõrvaldataks Iisraeli lisatud elektroonikasüsteemi uuendused, märkisid Horvaatia ametnikud. 

"Iisrael teavitas ametlikult meie kaitseministeeriumi, et ei saa kahjuks Ühendriikidelt kohast nõusolekut F-16-te tarnimiseks," lausus kaitseminister Damir Krstičević.

Lepingut Iisraeli ja Horvaatia vahel ei allkirjastatud ning Zagreb ei kanna mingit rahalist kahju, lisas ta. 

Leping, mille mahuks oli kavandatud 500 miljonit USA dollarit (435 miljonit eurot), olnuks selle Balkani riigi suurim relvaost pärast lahkulöömist endisest Jugoslaaviast 1990. aastate sõjas. 

Iisraeli delegatsiooni juhtinud kaitseministeeriumi kõrge ametnik Udi Adam märkis, et "kahjuks ei õnnestunud projekti realiseerida asjaolude tõttu, mis ei allu meie kontrollile". 

"Horvaatia ei saanud tulemust mõjutada ega saa olla vastutav," lisas ta kaitseministeeriumi avalduses. 

Pärast mitu kuud kestnud viivitust palus Zagreb reedel Iisraelilt ametlikku informatsiooni selle kohta, kas lennukite tarne on võimalik. 

Lisaks Iisraelile osalesid Horvaatia hankes ka mitmed teised riigid, sealhulgas Kreeka, Lõuna-Korea, Rootsi ja Ühendriigid. 

Krstičevići sõnul on Horvaatial endiselt olemas poliitiline tahe oma lennuväevõimekuse säilitamiseks.

"Ma olen veendunud, et me leiame viisi see teostada."

Kohalik ajakirjandus spekuleeris, et Horvaatia võib nüüd avada kõnelused Rootsiga, mille Gripen-hävitajate pakkumus platseerus teiseks, tühistada hanke ja kuulutada välja uus või püüda jõuda otsekokkuleppele USA-ga.

Horvaatia ühines NATO-ga 2009. aastal ja Euroopa Liiduga neli aastat hiljem. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles