Suri luuraja Stirlitzi prototüüp

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti inimestele seostub Stirlitz eelkõige Vjatšeslav Tihhonoviga, kes mängis luurajat filmis «Seitseteist kevadist hetke».
Eesti inimestele seostub Stirlitz eelkõige Vjatšeslav Tihhonoviga, kes mängis luurajat filmis «Seitseteist kevadist hetke». Foto: sovlit.com

Venemaal Peterburgis suri 2. jaanuaril tuntud raamatu-, filmi- ja anekdoodikangelase, Vene luuraja Stirlitzi prototüüp Anatoli Gurevitš.

Agendinime Kent kandnud Anatoli Gurevitš suri oma 96. eluaastal vanadekodus, teatab dni.ru.

Gurevitš osales Hispaania kodusõjas allveelaeva adjutandina, kuna alusel võisid viibida vaid hispaanlased, sai tast leitnant Antonio Gonsales.

1938. aastal Moskvasse naastes tehti talle ettepanek hakata elukutseliseks luurajaks.

Nime all Vincent Sierra asus ta tööle Brüsselis.

1940. aastal teatas agent Kent Moskvasse, et Hitleri-Saksamaa valmistub Nõukogude Liitu ründama. Seejärel võttis ta ühendust saksa ohvitseri ja hiljem Kolmanda Reichi lennundusministeeriumis töötanud Harro Schulze-Boyseniga, kes oli üks Hitleri-vastase liikumise  Rote Kapell juhte. See koostöö andis nõukogude luurele võimaluse saada regulaarselt olulist infot natsi-Saksamaa plaanide kohta.

1942. aastal arreteeriti ta natside poolt Prantsusmaal Marseille's. Pärast sõda naasis ta Moskvasse ja kodumaal mõisteti ta 20 aastaks vangi.

Ta veetis 25 aastat erinevates nõukogude vangilaagrites ning rehabiliteeriti alles 1991. aastal.

Gurevitšist on kirjutatud mitmeid raamatuid ning väidetavalt on just tema Julian Semjonovi tuntud raamatukangelase Maksim Issajevi-Otto von Stirlitzi prototüüp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles