Kesk-Ameerikast Hondurasest asub Ameerika Ühendriikide poole teele järjekordne migrandikaravan, mis võimaldab Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil tõsta taas esile vajadus ehitada Ühendriikide ja Mehhiko piirile müür.
Video: USA poole asub teele järjekordne migrandikaravan (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Donald Trump peatas valitsuse töö 22. detsembril, kui demokraadid keeldusid eraldama Mehhiko piirile müüri rajamiseks 5,6 miljardit dollarit. Teade migrandikaravani teeleasumisest andis Trumpile põhjuse taas rõhutada vajadust ehitada piirimüür.
«Järjekordne suur karavan on Hondurases moodustumas ja me püüame seda laiali lüüa,» ütles Trump eelmisel nädalal ajakirjanikele. «Aga see on suurim nendest, mida seni näinud oleme ja droonid ei ole suutelised seda peatama, sensorid samuti mitte, aga teate, mis suudaks selle peatada? Üks kena, võimas müür.»
Pole teada, kui suureks karavan kujuneb ja kuidas Ühendriikide administratsioon selle peatamisega tegeleda kavatseb.
Mehhiko siseminister Olga Sánchez Cordero ütles, et riik on karavani saabumiseks valmis. «Me ootame järgmise migrandikaravani jõudmist siia jaanuari keskpaigas,» ütles ta pressikonverentsil.
1. detsembril ametisse astunud Mehhiko uus valitsus on lubanud tegeleda migrantidega inimlikumal viisil, kui seda tegi eelmine valitsus.
«Meie silmis ei ole migrandid kurjategijad, veel vähem kujutavad nad endast ohtu Mehhiko või Ameerika Ühendriikide julgeolekule,» tõdes Cordero eelmisel nädalal lubades peatada migrantide massilise väljasaatmise.
Karavan peaks startima täna Hondurase linnast San Pedro Sulast.
Teade uue migrandikaravani moodustumisest tuleb vaid paar päeva pärast seda, kui väljaanne The Guardian kirjutas loo Hondurasest pärit migrandist Nelson Espinalast, kes põgenes kodumaalt tapmisähvarduste tõttu.
Ta läbis ligi 5000 kilomeetri pikkuse teekonna, jõudis Ameerika Ühendriikidesse, aga saadeti sealt siiski tagasi kodumaale. Vaid nädal pärast Hondurasesse naasmist 28-aastane mees tapeti.
«Sellises vägivaldses riigis nagu Honduras, ei jää paljudel inimestel üle muud võimalust kui vägivalla eest põgeneda. Nende väljasaatmine rände sihtriigist on seega nende määramine surma,» ütles advokaat Joaquin Mejia süüdistades ühelt poolt nii Hondurase valitsust, mis ei suuda tagada oma kodanike julgeolekut, aga teisalt ka Ühendriike, kes saadavad tagasi kodumaale seal ohus olevad inimesed.
«Inimesed ei lahku üksnes seetõttu, et neile see idee meeldib, vaid nad otsivad uut elu, paremat majanduslikku seisu. Samuti põgenevad nad hirmust vägivalla ees, aga seadusandjad ja president Trump ei mõista seda,» ütles Hondurase ülikooli vägivalla vaatlemise osakonna juht Migdonia Ayestas.