Hiinlased tegid ajalugu ja panid Kuul taimed kasvama

Kuu tagakülge avastava Chang’e-4 maanduriga kaasa pandud seemned on hakanud esimesi võsusid kasvatama.

Teadaolevalt on tegemist esimese elusloodusega Kuu pinnal, kui just mitte arvestada kunagisi mehitatud missioone. Nimelt on Chang’e-4 eesmärkide seas lisaks Kuu suhteliselt uurimata tagakülje saladuste avastamisele ka katsetada Kuul taimede kasvatamise perspektiivikust piirkonnas, mida peetakse pikemas perspektiivis võimalike tulevaste inimasumite asukohaks, kirjutab BBC.

3. jaanuaril Kuu tagakülje Kármáni kraatrisse laskunud maanduri pardal on nimelt lisaks piirkonna geoloogia uurimise aparaatidele kaasas ka hermeetiliselt suletud kapsel puuvilla-, kartuli-, müürloogaseemnete, pärmiseente ja ka äädikakärbse munadega. Lisaks on mahutis mõistagi kaasas ka mulda ja õhku. Esimesena hakkasidki kasvama puuvillaseemned.

Tegemist on esimese eksperimendiga, mille käigus üritatakse hinnata Kuu sobilikkust tulevaseks inimasumiks. Kuna koloonia peaks olema lisaks muule ka jätkusuutlik, loodetakse suurem osa toidust saadagi kohapeal kasvatamise teel. Samas on selge, et isegi, kui Chang’e-4 eksperiment peaks osutuma üdini edukaks, ei tähenda see veel täielikku rohelist tuld sealsele taimekasvatusele, pigem saab see olema esimene eksperiment pikemas samalaadsete katsete reas.

Sellest hoolimata on saavutus tähelepanuväärne – varem on inimene taimekasvatust katsetanud vaid Rahvusvahelise Kosmosejaama pardal. Nagu teatas ka Hiina kommunistliku partei ametlik ajaleht, on tegemist inimkonna esimese bioloogiaeksperimendiga Kuu pinnal ja sealsetes mikrogravitatsiooni tingimustes.

Elusorganismide Kuule kasvama viimiseks on hulk rangeid tingimusi. Esiteks peavad need maanduri mahuti suuruse tõttu olema küllalti väikest mõõtu ega tohi võtta enda alla kuigi palju ruumi. Samas peavad nii seal kasvatatavad taimed kui ka loomad olema võimelised hakkama saama nii jääkülmade kui ka tulikuumade temperatuuride, aga ka Maast oluliselt kõrgema kosmilise kiirgusega.

Taimekasvatuse eksperimendi peainseneri, professor Xie Gednxini sõnul ongi kogu ettevõtmine tiivustatud tulevastest Kuu asustmise plaanidest.

«Kuigi praegu on tegemist vaid bioloogilise lastiga, paneb see aluse ja annab tehnoloogilise toe meie järgmisele sammule, milleks saab olema elukõlbliku Kuu-baasi loomine,» ütles Xie uudisteagentuuri Reuters vahendatud videos. «Taimede kasvutsükkel on lühike ja nende omadused iga kasvuperioodi jooksul selgelt nähtavad. Kogu protsessi saab lõpule viia vaid 12 kuni 15 päevaga.»

 Ka austraalia astronoom Fred Watson nimetas saavutust heaks uudiseks.

«See vihjab võimalusele, et tulevastel astronautidel ei pruugi kontrollitud tingimustes toidu kasvatamisel ületamatuid takistusi ees olla,» ütles Watson.

Lennul Maalt orbiidile ja seejärel Kuu pinnale olid siit kaasa pakitud seemned kontrollitud tingimustes ja puhkeolekus. Kasvama pandi nad alles siis, kui maandur neid Maalt tulnud käskude peale esmakordselt kastis.