Mikser Ukrainas: abi suunamiseks on vaja mõista olukorda kohapeal

Välisminister Sven Mikser

FOTO: EERO VABAMÄGI / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Välisminister Sven Mikser viibis teisipäeval koos oma Leedu, Läti ja Poola kolleegiga ühisel visiidil Ukrainas, mille raames külastasid nad koos Ukraina välisministri Pavlo Klimkiniga Dniprot, teatas välisministeeriumi avalike suhete osakond.

Õhtul kohtusid välisministrid Kiievis Ukraina president Petro Porošenkoga.

Välisministrid väljendasid muret Ukrainas toimuva üle ja kinnitasid oma ühest toetust.

«Venemaa jätkab läbi oma agressiivse tegevuse Aasovi merel Krimmi illegaalse annekteerimise põlistamist, rikkudes Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,» sõnas Mikser.

Välisministrid kritiseerisid teravalt Venemaa võime seoses kohtu tänase otsusega jätta neli Ukraina meremeest vahi alla käesoleva aasta aprillini.

«Laevad ning nende meeskonnaliikmed tuleb viivitamatult vabastada ja tagada vaba läbipääsu Ukraina ja teiste riikide laevadele Kertši väinas ja Aasovi merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele,» ütles välisminister Mikser.

Aasovi merel toimuva valguses arutasid välisministrid Mariupoli linnapea Vadim Boichenkoga videosilla vahendusel piirkonna peamisi väljakutseid. Linnapea andis ülevaate laevade läbipääsuvõimalustest Aasovi mere ääres asuvatesse Ukraina sadamatesse. Lisaks kohtusid välisministrid Ukraina välisministeeriumi õigusekspertidega, kellega arutati Aasovi mere sündmuste õiguslikke aspekte.

Mikser külastas koos oma kolleegidega lisaks Dnipro haiglat, kus on ravitud 2014. aastal alguse saanud Ukraina sõjas haavata saanuid. Samuti tutvusid välisministrid Dnipro sõjamuuseumiga, kus nad andsid ühise pressikonverentsi.

Selle külastusega soovisid välisministrid saada paremat ülevaadet julgeoleku- ja majandusolukorrast ja abivajadustest Ukraina idapoolsetes regioonides, eeskätt Aasovi mere piirkonnas.

«Eesti jätkab piirkonna toetamist nii poliitilisel tasandil kui ka läbi arengukoostöö. Aasovi mere piirkonna elanikel tuleb kokku puutuda igapäevaste väljakutsetega – puhte vee ja kütte puudumine on vaid mõned näited. Eesti on aastaid toetanud UNICEFi tegevusi Ida-Ukrainas, sellel aastal näiteks 400 000 euroga, sealhulgas puhta joogivee tagamiseks. On oluline mõista olukorda kohapeal, et suunata oma abi veelgi tulemuslikumalt,» sõnas Mikser.

Ukraina on olnud üks Eesti abi prioriteetsetest sihtriikidest juba üle 10 aasta. Alates Ukraina sõja algusest 2014. aastal on Eesti abi kordades kasvanud. Aastatel 2014-2018 ulatus Eesti abi Ukrainale ligi 11 miljoni euroni. 2018. aastal oli töös ligi 40 projekti.

Esialgse plaani järgi toimuma pidanud Mariupoli külastus jäi ära, kuna halvad ilmastikuolud ei lubanud Mariupolis maanduda.

Tagasi üles