:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11679968t1hb1fa.jpg)
Enamus Venemaa elanikke peab oma riiki tähtsaks suurjõuks ja mineviku saavutusi rahvust ühendavaks, selgub neljapäeval avaldatud avaliku arvamuse uuringust.
Enamus Venemaa elanikke peab oma riiki suurjõuks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõltumatu Levada keskus on uurinud Venemaa elanike suhtumist oma riiki, rahvusesse ja minevikku järjekindlalt alates 1999. aastast. Kõige enam tunnevad venemaalased uhkust võidu üle Suures Isamaasõjas ja see ei ole kümne aasta jooksul muutunud. Täna tunneb selle ajaloosündmuse üle uhkust 87 protsenti küsitlusele vastanutest, 1999. aastal oli neid 86 protsenti. Pooled vastanutest tunnevad uhkust Nõukogude Liidu saavutuste üle kosmose vallutamisel, kümne aasta eest oli neid 60 protsenti. 40 protsenti vastanutest tunnevad uhkust Vene kirjanduse üle.
Tänase Venemaa olulisemaks sammuks hindas 45 protsenti Krimmi „tagasivõtmist“, 18 protsenti vastanutest kinnitasid, et nad on uhked president Vladimir Putini tegevuse üle riigi stabiilsuse kindlustamisel.
Valdav enamus ehk 88 protsenti Venemaa elanikest kinnitasid, et Venemaa peab säilitama oma suurriikliku tähtsuse ja 75 protsenti ütlesid, et tänane Venemaa on või pigem on võimas suurriik. Vaid 10 protsenti vastanutest ei pidanud Venemaa suurriiklikku ambitsiooni oluliseks ja 23 protsendi arvates ei ole tänane Venemaa suurriik. 65 protsenti kinnitasid, et venelased on maailma ajaloos erilist tähtsust omav rahvas, 35 protsenti leidsid aga, et venelased on samasugused nagu iga teinegi rahvas.
Kõige rohkem ehk 61 protsenti väitsid, et nad tunnevad häbi sellepärast, et Venemaa on küll rikas riik, kuid rahvas elab viletsalt. Kümme aastat tagasi väitis seda 79 protsenti küsitletutest. 45 protsenti kahetseb Nõukogude Liidu lagunemist, 1999. aastal oli neid 48 protsenti. 37 protsenti Venemaa elanikest tunnevad ennast häirituna ühiskonnas valitsevast ülbusest ja ükskõiksusest, kümne aasta eest arvas niimoodi 45 protsenti.
President Vladimir Putini võimuletulekut kahetses üheksa protsenti vastanutest, 2015. aastal oli neid vaid üks protsent.
Avaliku arvamuse uuringukeskus Levada küsitles möödunud aasta detsembris ja novembris kokku 1600 täiskasvanud elanikku kõigist Venemaa piirkondadest.