Pildid ja video: joovastuses serblased tervitasid Putinit (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene presidenti Vladimir Putinit ootas eile ees soe vastuvõtt Serbias, kus Vene riigipea on äärmiselt populaarne. Putinit tervitati suurtükipaukude ja kirikukelladega ning kogu Belgrad oli kaetud Venemaa ja Serbia riigilippe kujutavate plakatitega.
Venemaa tähtsaim liitlane Euroopas Serbia korraldas Putini auks pealinnas Belgradis tervitusparaadi, mis kulmineerus õigeusumaailma ühe suurima jumalateenistuspaiga püha Sava kiriku juures.
Ehkki Serbia püüdleb Euroopa Liidu liikmesuse poole, on riik säilitanud lähedased suhted Venemaa, oma ajaloolise õigeuskliku suure slaavi vennaga. Serbia majandusanalüütiku Biljana Stepanovići sõnul on need suhted rohkem emotsionaalsed kui mõistuslikud.
Putini populaarsust Serbias suurendab Venemaa katkematu toetus Belgradile Kosovo küsimuses, mille iseseisvumist ei tunnusta kumbki riik. Venemaa vetoõigus ÜRO Julgeolekunõukogus tagab, et Kosovo ei saa Serbia tahte vastaselt ÜRO liikmeks.
Serbia omakorda keeldub ühinemast lääneriikide sanktsioonidega Venemaale Krimmi annekteerimise eest.
Pärast kõnelusi Serbia riigipea Aleksandar Vučićiga ütles Putin, et Venemaa jätkab Serbia abistamist kaitsevõime tugevdamisel ja ühisõppuste korraldamist. «Meie Serbia partnerid ja meie oleme arutanud sõjalise ja sõjalistehnilise koostöö aspekte. Jätkame abi andmist Serbia kaitsevõime tugevdamiseks.»
Samuti kiitis Putin Vučići panust Vene-Serbia suhetesse. «Härra president, te olete viimastel aastatel Serbia-Venemaa suhete arendamiseks väga palju korda saatnud ja mul avaneb täna väga meeldiv võimalus anda teile üle Vene Föderatsiooni riiklik auhind kõige eest, mis te olete selles väga õiglases ja üllas vallas ära teinud.»
Vučić omakorda tänas Putinit Serbia iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamise eest.
2017. aastal Serbias läbiviidud küsitluse andmeil usub veerand Serbia elanikkonnast, et Venemaa on riigi suurim rahaline toetaja. Samaväärne osa rahvast peab selleks Euroopa Liitu. Tegelikult tuleb 75 protsenti abirahast EL-ist või selle liikmesriikidest ja Venemaa ei mahu isegi esimese üheksa panustaja sekka. Samuti ületavad Vene omi Lääne investeeringud ja kaubavahetus Serbiaga.
Mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace analüütiku Maksim Samorukovi sõnul külastab Putin Serbiat peamiselt poliitilise preštiiži otsinguil ja selleks, et näidata Vene mõjuvõimu kõigis maailma paikades. «Balkan iseenesest on vähetähtis,» sõnas ta lisas ja, et piirkond ei ole Vene välispoliitika prioriteet.
Teatud huvid Moskval piirkonnas siiski on, nagu NATO laienemise pidurdamine ja energiaprojektid. Serbia impordib kaks kolmandikku oma gaasist ja toornaftast Venemaalt ning Serbia naftafirma NIS kuulub Vene gaasikontsernile Gazprom.
Analüütik Stepanovići sõnul Venemaa seda hooba veel kasutanud ei ole, kuid potentsiaalne mõju on olemas, sest Serbia ei saa endale tarnete katkemist lubada.
Venemaad kahtlustatakse ka vene võimude kavatsuses korraldata 2016. aastal riigipööre Montenegros. Väidetavalt kavandasid vene ja serbia rahvuslased parlamendihoone hõivamist, toonase peaministri Milo Djukanovici tapmist ja venemeelse riigijuhi ametisse seadmist.