Vene-Jaapani kõnelused ei pakkunud lahendust Kuriilide küsimusele

Venemaa president Vladimir Putin kohtus täna Moskvas Jaapani peaministri Shinzo Abega. Foto: Alexander Nemenov / AP / Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin ja Jaapani peaminister Shinzō Abe kohtusid eile Moskvas, kus omavahel arutati piirkondlikke küsimusi, kahepoolset koostööd ja Jaapani-Venemaa rahulepingut. Viimase puhul tõdeti, et tegemist on keerulise väljakutsega, aga läbirääkimisi lubati jätkata.

Pärast eilset kohtumist rõhutas Putin, et Venemaa ja Jaapani vahel on hea majanduslik koostöö, aga kindlasti oleks ruumi arenguteks, vahendas uudisteagentuur Interfax.

«Üldiselt rääkides liigub Venemaa-Jaapani koostöö majanduse valdkonnas positiivses suunas ja on näha konkreetseid saavutusi,» sõnas president. «Siiski on minu ja peaminister Abe ühine arvamus, et kahe riigi koostöö täit potentsiaali pole veel kasutatud.»

Ent eelkõige oli liidrite kohtumine tähelepanu keskpunktis seetõttu, et viimastel kuudel on Jaapan ja Venemaa rääkinud üha intensiivsemalt vajadusest sõlmida rahuleping, mis on sõlmimata alates Teise maailmasõja lõpust.

Nimelt vaidlevad riigid nelja Kuriili saarestiku saare saatuse üle, mida Tokyo nimetab oma ajalooliseks Põhjaterritooriumiks, Venemaa aga Lõuna-Kuriilideks. Kahe riigi vahel 1855. aastal sõlmitud piirilepingu järgi kuulusid neli kõnealust saart, Etorofu, Kunashiri, Shikotani ja Habomai (venepäraselt Iturupi, Kunaširi, Šikotani ja Habomai), Jaapani koosseisu, ent Teise maailmasõja lõpupäevil hõivas saared Nõukogude Liit. 

Kaks riiki on alates sellest ajast eriarvamusel vaidlusaluste saarte edasise saatuse osas ja pole sel põhjusel sõlminud rahulepingut ning kuigi nii Abe kui Putin on viimastel kuudel rõhutanud vajadust rahuleppe sõlmimise järele, ei ole kumbki pool ametlikult näidanud välja soovi teha oma nõudmistes järeleandmisi. 

Veel eilegi kinnitas Putin, et rahulepingu sõlmimise eel on tarvis teha palju tööd, ent konkreetseid samme selle saavutamiseks ei avaldanud kumbki osapool. 

«Meid ootab ees töö detailide kallal, et töötada välja tingimused mõlemaid osapooli rahuldavate lahenduste osas,» ütles Putin. Jaapani peaminister tõdes samuti, et rahulepingu sõlmimine ei saa olema kerge, aga kinnitas, et seda tuleb teha.

Huvitava asjaoluna tõdes Putin, et leppis Abega kokku, et kaks riiki tihendavad ühist äritegevust vaidlusalustel Kuriili saartel. 

Siiski on mitmel pool meedias diplomaatilistele allikatele toetudes spekuleeritud, et riigid võivad siiski teha järeleandmisi oma senistes seisukohtades. Arvatakse, et salaja võidakse arutada võimalust neljast vaidlusalusest saarest Jaapanile anda kaks väiksemat. Tegemist oleks sammuga, mis ei rõõmustaks ei venelasi ega jaapanlasi, aga kompromiss võimaldaks siiski sõlmida rahulepingu, kirjutas eile väljaanne Japan Times. 

Abe seekordne viisiit tähistas 25. korda, mil tema ja Venemaa president Vladimir Putin on 2013. aastast alates kohtunud, peegeldades koostöösoovi, hoolimata erimeelsustest vaidlusaluste Kuriili saartega seoses. 

Maret Nukke: lähiaastatel rahulepingut ei tule

«Jaapanil ja Venemaal on Kuriili saartega seoses täiesti erinevad ootused,» ütles Postimehele Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Maret Nukke. «Jaapani jaoks on küsimus peamiselt emotsionaalne.»

Nimelt asuvad Venemaa kontrolli all olevatel saartel põliselanike ainude esivanemate hauad, mida praegu Hokkaidō saarele koondunud ainude kogukond väga lihtsalt külastada ei saa, sõnas Nukke ja võrdles vaidlusaluste Kuriili saarte saatust Eesti kagupiiri ja Setomaa küsimusega. 

Samuti on Jaapani jaoks mängus majanduslikud huvid, sest vaidlusaluseid saari ümbritsevad kalarohked veed. 

Nukke sõnul mõistab Venemaa, et Jaapani jaoks on oluline saada tagasi kas või osa Põhjaterritooriumiks nimetatud saartest ja seetõttu mängib Moskva Jaapaniga teatavat kassi-hiire mängu. 

Kui Jaapanil on soov küsimus kiiresti lahendada, sest vanem põlvkond, kelle jaoks võiks saarte tagastamine olla eriti oluline, on jõudsasti kadumas, siis Venemaal ei ole vaidlusaluse küsimuse lahendamisega eriliselt kiire. 

«Putin võtab saarte tagastamise ikka ja jälle teemaks, aga esialgne entusiasm jahtub kiiresti maha, kui Abe tahab asjaga konkreetsemaks minna,» viitas Nukke ja tõdes, et ei pea rahulepingu sõlmimist lähiaastatel tõenäoliseks. 

Maret Nukke on Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor, pidades loenguid peale ühiskonna ja kultuuri teemade ka Jaapani poliitikast.