/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/01/23/11734807t1h379e.jpg)
Pea neli kuud pärast 6. oktoobril toimunud parlamendivalimisi sai Läti omale kolmandal katsel viimaks uue valitsuse, mida hakkab peaministrina juhtima senine Euroopa Parlamendi saadik Krišjānis Kariņš.
Läti uus valitsus sai seimi heakskiidu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/23/11735520t1h71fd.jpg)
Hommikupoolikul allkirjastasid erakonna juhid parlamendihoones valitsuse koostööleppe, programmi ja eelarvedistsipliini pakti. Seejärel toimus seimis hääletus, kus Läti järjekorras 40. valitsusele anti heakskiit häältega 61-39.
Kariņš sõnas parlamendi ees enne hääletust, et uus valitsus kavatseb keskenduda korra ja stabiilsuse säilitamisele ning käimasolevate reformide jätkamisele. Välja tõi ta haridus- ja tervishoiureformi ning finantssektori reformimise. Samuti kinnitas uus peaminister, et Läti jätkab välispoliitikas senisel euroatlantilisel kursil.
Viie erakonna koostöös sündinud valitsuskoalitsiooni võib Läti rahvusringhäälingu LSM sõnutsi pidada iseloomult paremtsentristlikuks.
Samas võivad ees oodata mõningad raputused, sest viie koalitsioonierakonna vaated ei kattu sugugi mitte kõigis küsimustes. Probleeme tekitab ka viis, kuidas valitsus kokku saadi.
Varasemalt kukkusid läbi nii Uute Konservatiivide kui KPV LV katsed valitsust luua ja seetõttu võib uue valitsuse koosseisu näha ebatraditsioonilisena. Nimelt tuleb peaminister Kariņš väikseimast parlamendierakonnast Uus Ühtsus, kellel on seimis kõigest kaheksa kohta. Valitsuse moodustamisest jäeti täielikult kõrvale valimistel enim kohti (23) teeninud venemeelne vasaktsentristlik erakond Koosmeel.
Kui paberite järgi peaks koalitsioonil olema 100-liikmelises seimis 66 rahvasaadiku toetus, siis viis parempopulistliku KPV LV saadikut on andnud märku, et nemad valitsust ei toeta. Nad ei pea õigeks, et valitsuse moodustab erakond, kes saavutas valimistel vaid 6,69 protsendi suuruse toetuse. Seda näitas ka tänane hääletus, kus teisitimõtlejatest viis KPV LV saadikut valitsusele heakskiitu ei andnud.
Kariņš väitis aga parlamendi ees, et tema valitsus õpib varasematest vigadest ning on valmis opositsiooni kuulama ja nende ettepanekuid kaaluma.