CERN tegi Elon Muskile ettepaneku uue hiigel-kiirendi loomisel kaasa aidata (2)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elon Musk Boring Company tunneli avamisel.
Elon Musk Boring Company tunneli avamisel. Foto: Reuters / Scanpix

Mitmel rindel läbimurdeid tegev ärimees kohtus enneolematult suurt osakestepõrgutit plaaniva CERNi peadirektoriga ja arutas, kas tema rajatud Boring Company saaks kaasa aidata uue 100-kilomeetrise kiirendi tunneli ehitusel.

Postimees kirjutas Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN plaanitavast hiigelkiirendist FCC möödunud nädalal, kui organisatsioon avaldas praegu veel alles taotlemisjärgus projekti kohta tehnilise raporti. Nüüd selgub, et oma plaanide läbiviimiseks on CERN pidanud esialgseid läbirääkimisi ka innovaatorist ettevõtja Elon Muskiga, kirjutab Business Insider.

Nagu Musk Twitteris kirjutas, pöördus tema poole juulikuus CERNi peadirektor Fabiola Gianotti, kes tundis huvi Muski asutatud The Boring Company võimaluste vastu abistada FCC ehitusel tunnelite kaevamisega. Kõnealuse ettevõtte asutas Musk 2016. aastal, et rajada Los Angelese linna alla tunnelite võrgustik ja vähendada sellega linna liikluskoormust. Kuivõrd FCC tuleks praegusest maailma suuremast kiirendist (Suur Osakestepõrguti ehk LHC) üle nelja korra suurem ja kogu masin peab ära mahtuma maa alla, on tunnelite rajamine mõistagi projekti jaoks võtmetähtsusega.

Muski enda säutsu kohaselt võiks Boring Company aidata vähendada projekti maksumust mitme miljardi euro võrra.

Muski ja Gianotti kohtumist kinnitas ka CERNi kõneisik, kes lisas, et «tulevaste kiirendite osas on CERN alati avatud uutele kuluefektiivsetele tehnoloogiatele.»

Kas FCC projekt ka realiseerub, on praegu veel igati lahtine. Kuigi osakestefüüsikute sõnul oleks tegemist olulise hüppega Universiumi saladuste uurimisel, ei ole sugugi kõik eksperdid selle otstarbekuses veendunud. Hinnanguliselt maksaks kiirendi rajamine suurusjärgus 20 miljardit eurot ning kriitikute hinnangul saaks selle raha eest teha palju väärtuslikumat teadust. Täna avaldas kriitilise juhtkirja ka juhtiv teadusajakiri Nature.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles