Weber: Türgi pole Euroopa (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korduvalt oma parteiperesse kuuluvat Viktor Orbánit ümber veenmas käinud Manfred Weber loodab, et ka sel korral naaseb Ungari peaminister lõpuks Euroopa Liidu põhiväärtuste juurde.
Korduvalt oma parteiperesse kuuluvat Viktor Orbánit ümber veenmas käinud Manfred Weber loodab, et ka sel korral naaseb Ungari peaminister lõpuks Euroopa Liidu põhiväärtuste juurde. Foto: Martin Lahousse

Eurooplased suhtuksid ühenduse laienemisse mõistvamalt, kui neil oleks selge arusaam, kust jookseb selle piir, arvab Manfred Weber, kes kandideerib praeguse suurima erakonnapere – konservatiivse Euroopa Rahvapartei (EPP) – juhtkandidaadina Euroopa Komisjoni presidendiks.

Ütlesite pressikonverentsil Euroopa Liidu (ELi) Nõukogu eesistumise lõpetanud Austria liidukantsleri Sebastian Kurziga, et Türgi ei kuulu Euroopasse. On see järeldus, millele olete jõudnud viimasel ajal, või vaade, mis on teil olnud kauem?

Olen algusest peale olnud seisukohal, et Euroopa vajab arutelu piiride üle. Kus lõpeb laienemine, mis kuulub Euroopasse? Selle põhjus pole mitte Türgi, vaid suurem küsimus.

Minu jaoks on EL ennekõike poliitiline liit, mis põhineb väärtustel, ühistel arusaamadel sellest, kuidas ühiskond on korraldatud. Tuleks mõelda, mis kuulub rahva arvates kokku. Kui küsida inimestelt Eestis, Saksamaal või Hispaanias, kas Bukarest, Bratislava või Varssavi on Euroopa pealinnad, siis nad vastavad, et rumal küsimus, muidugi on.

Kui inimestelt küsida, kas Iraagi piiri ääres asuv kurdi ala on Euroopa, vastab neist sada protsenti eitavalt. On olemas tunnetus sellest, mis kuulub kokku, mida peame austama. Sestap Türgi Euroopasse ei kuulu.

Praegu on meil ELis veel mõningaid lisatingimusi selles osas, kui kaugele me laienemisega minna saame. Kui me suudame Euroopa kodanikele selgitada, et meil on aimu, mis võiks olla lõppkoosseis, on nad valmis võtma rohkem vastu uusi liikmesriike, nagu Albaania, Makedoonia, Serbia.

Tagasi üles