Makedoonia välisminister: nimeleppe pooldajad on ajaloo õigel poolel
Täna toimub otsustav hääletus!

Makedoonia välisminister Nikola Dimitrov.

FOTO: ROBERT ATANASOVSKI / AFP / SCANPIX

Makedoonia ja Kreeka nimekokkuleppe toetajad on ajaloo õigel poolel ja nende kriitikud saavad sellest ajapikku aru, ütles Makedoonia välisminister Nikola Dimitrov usutluses uudisteagentuurile AFP.

Kreeka peaminister Aléxis Tsípras ja Makedoonia valitsusjuht Zoran Zaev sõlmisid juunis niinimetatud Prespa kokkuleppe 27 aastat väldanud nimetüli lahendamiseks. Kokkuleppe kohaselt saab Makedoonia uue nime Põhja-Makedoonia Vabariik. Makedoonia ametlik nimi on alates iseseisvumisest 1991. aastal olnud Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).

Makedoonia parlament võttis 11. jaanuaril vastu põhiseadusmuudatuse riigi nime muutmise kohta, kuid jõustumiseks peab selle heaks kiitma ka Kreeka parlament. Hääletus nimeleppe üle toimub Kreeka parlamendis täna.

Kuna Kreeka põhjapoolne provints kannab nime Makedoonia, on naaberriigi nimemuutusele tugev vastuseis. Ateenas on hääletuspäeva eel meelt avaldanud kümned tuhanded inimesed. 

Protestijad pühapäeval Ateena tänavatel nimeleppe vastu meelt avaldamas.

FOTO: Aristidis Vafeiadakis / ZUMAPRESS.com

Nimetüli tõttu on Kreeka aastaid pidurdanud Makedoonia lõimumist NATO ja Euroopa Liiduga (EL), aga Makedoonia välisminister Dimitrov avaldas kindlust, et leppe toetajate vastasleer, nende seas kriitikud Makedoonias, kes peavad nimemuutust piinlikuks järeleandmiseks, asuvad ühel päeval seda toetama. 

«Ma tunnen, et olen selles küsimuses kindlasti ajaloo õigel poolel ja usun, et mõne aasta pärast ütlevad ka need, kes on praegu vihased protestijad: «Paistab, et neil oli õigus»,» lausus välisminister uudisteagentuurile AFP.

Kui Kreeka kokkuleppe heaks kiidab, on oodata Makedoonia kiiret vastuvõttu NATO-sse. Seejärel pöörduvad pilgud Brüsselile, sest EL teatas eelmisel aastal, et alustab Makedooniaga 2019. aasta juunis liitumiskõnelusi. 

Dimitrov hoiatas, et kui EL ei täida Makedooniale liitumisläbirääkimistega seoses antud lubadusi, kaotab kogu liitumisprotsess tõsiseltvõetavuse. «Me anname endast parima, et iga liikmesriigi jaoks oleks peaaegu piinlik mitte liituda konsensusega, mis toetab Skopjega kõneluste avamist juunis,» sõnas välisminister. 

Dimitrov möönis, et Makedoonial seisavad EL-i liikmes saamiseks ees tõsised reformid, kuid rõhutas, et makedoonlased tahavad seda teekonda alustada.

Makedoonia välisminister ärgitas teisi Balkani riike järgima Prespa mudelit, öeldes, et paljudele piirkondlikele probleemidele diplomaatilistest vaidlustest hariduse ja tervishoiuni tuleb leida kiiresti lahendus, et pidurdada noorte väljarännet. 

Paljud Balkani poliitilised tülid on seotud ajalooliste territoriaalvaidlustega, mis on tekkinud sagedaste piirimuudatuste tõttu piirkonnas, millel on pikk sõdade ja välisjõudude sekkumise ajalugu. 

«Selleks ajaks, kui me lõpetame debati selle üle, missugune meist on kõige vanem rahvas, on kogu meie noorem põlvkond läinud Saksamaale või mujale,» lausus Dimitrov.

Tagasi üles
Back