Saksamaa paremäärmusliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) Baierimaa liidumaa saadikud lahkusid holokausti mälestusteenistuselt, kui kõnepulti astunud juudikogukonna liider süüdistas parteid natsikuritegude tähtsuse vähendamises.
Saksa paremäärmuslased lahkusid protestiks holokausti mälestusürituselt (1)
Baierimaa liidumaa juudikogukonna juht Charlotte Knobloch pidas eile kõne kohalikus parlamendis toimunud holokausti mälstusüritusel ja kui ta tõdes, et erakond AfD on oma väljaütlemistes püüdnud vähendada holokausti tõsidust, lahkusid saalist peaaegu kõik paremäärmusliku erakonna liikmed. AfD 22 saadikust jäi kõnet kuulama vaid neli.
«Siin parlamendis on täna esindatud partei, mis halvustab demokraatlikke väärtusi, viitab natside kuritegudele kui vähetähtsatele ja säilitab tihedaid sidemeid paremäärmuslike liikumistega,» ütles Knobloch kõnes. «See niinimetatud Alternatiiv Saksamaale võtab oma poliitika aluseks viha ja kõrvalejätmise, nad ei tugine meie demokraatlikule põhiseadusele.»
Kohalik meedia postitas Twitterisse video Knoblochi kõnest ja sellelt on näha, et mitmed AfD liikmed lahkusid parlamendisaalist, samal ajal tõusid teised seadusandjad naise sõnavõtu järel püsti ja plaksutasid.
Nach direkter Kritik von @Cha_Knobloch an der #AfD bei einer Gedenkstunde für NS-Opfer hat ein Großteil der Abgeordneten der @AfD_Bayern den Plenarsaal verlassen. https://t.co/ZBEuF9hpps pic.twitter.com/7yICZ4PkTg
— BR24 (@BR24) January 23, 2019
Kõne pidanud Knobloch pääses napilt koonduslaagrisse pääsemisest, kuna tema pere suutis end varjata.
Baierimaa liidumaa peaminister Markus Söder mõistis AfD liikmete väljumise parlamendisaalist teravalt hukka, kuna tema meelest oli samm lugupidamatu. Roheliste esindaja Katharina Schulze tänas Knoblochi tema sõnavõtu eest ja nimetas tema sõnu selgeteks ja tõesteks. AfD esindaja Katrin Ebner-Steiner ütles saadikute kaitseks, et tegemist oli kohase sammuga ja süüdistas Knoblochi erakonna laimamises.
Erakond AfD peab sageli tõrjuma väiteid, mille kohaselt süüdistatakse neid rassismis, võõraviha külvamises ja antisemitismis. Aluse nendeks süüdistusteks on andnud erakonnaliikmete väljaütlemised, näiteks nimetas partei kaasjuht Alexander Gauland mullu suvel 12 aasta pikkust Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) diktatuuri «linnusitaks» Saksamaa tuhandeaastases ajaloos.
2017. aastal ütles üks AfD juhtfiguure, Björn Höcke, et Berliinis asuv holokausti ohvrite mälestusmemoriaal on «häbimemoriaal» ja Teise maailmasõja sündmusi meenutades tuleks teha kannapööre ning keskenduda rohkem sakslastest sõjaohvritele ja sakslaste kannatustele.
Saksamaa sisejulgeolekuamet BfV teatas hiljuti, et asub erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) lähemalt uurima, et selgitada välja selle võimalikud sidemed äärmusgruppidega.