ÜRO peasekretär: maailm on kaotamas võidujooksu kliimamuutustega (6)
24. jaanuar 2019, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas neljapäeval, et maailm on kaotamas võidujooksu kliimamuutustega ja nõudis valitsustelt nende pidurdamiseks julgemaid samme väljaspool Pariisi kliimalepet.
«Kliimamuutused on meie ajastu peaküsimus. Me oleme võidujooksu kaotamas» lausus Guterres Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil (WEF). «Selle trendi tagasipööramine on täiesti keskse tähtsusega.»
Guterres ei ole enda sõnul «lootusrikas» selle osas, et riigid leiavad kliimamuutuste pidurdamiseks vajaliku kindlameelsuse. Ta rõhutas samas, et «vaja läheb poliitilist tahet ja valitsusi, kes mõistavad, et see on meie aja tähtsaim prioriteet.»
Pariisi kliimalepet on raputanud USA presidendi Donald Trumpi otsus sellest lahkuda ja Brasiilia presidendi Jair Bolsonaro ähvardus teha sama.
Trump on avalikult kõrvale lükanud väited, mida toetab enamik kaalukaid teadusasutusi, et inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasid on süüdi maakera kiires soojenemises, mis toob kaasa üha äärmuslikumaid ilmanähtusi.
ÜRO peasekretäri sõnul ei ole Pariisi kliimaleppes sisalduvad kohustused «piisavad».
«Kui see, milles me Pariisis kokku leppisime, teoks tehakse, kerkib temperatuur üle kolme kraadi (Celsiuse järgi),» lausus Guterres Facebookis otseülekandes Davosist.
«On vaja, et riigid võtaksid endale suuremad kohustused,» ütles ta ja kutsus võtma kasutusele lisameetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks, sellega kohanemiseks ja rahalise abi andmiseks vaesematele riikidele.
Ligi 200 riiki võttis endale 2015. aasta detsembris Pariisis allkirjastatud kliimaleppega kohustuse piirata globaalse temperatuuri kasvu sel sajandil vähem kui kaks kraadi, võimalusel 1,5 kraadiga Celsiuse järgi. Detsembris võeti Poolas Katowices vastu reeglistik Pariisi leppe eesmärkide täitmiseks.
Pariisi lepe tagab väiksematele arengumaadele alates 2020. aastast 100 miljardit dollarit (88,5 miljardit eurot) aastas oma majanduste rohelisemaks muutmise eest.