Kreeka parlament lükkas edasi Makedoonia nimeleppe hääletuse

Kreeka peaminister Alexis Tsípras. Foto: EPA/Scanpix

Kreeka parlament lükkas neljapäeval edasi ajaloolise hääletuse naaberriigi Makedooniaga sõlmitud nimeleppe üle.

Algselt pidi hääletus toimuma vahetult pärast südaööd, kuid viimaste plaanide kohaselt peetakse see reedel pärast 14.30, sest paljud seadusandjad 230-liikmelises parlamendis tahavad sel teemal sõna võtta. 

Parlamendihoone ees, kus sajad inimesed leppe vastu meelt avaldasid, kasutas märulipolitsei pisargaasi, et tõrjuda tagasi eelnevalt kive loopinud kapuutsides noorukeid. 

"Homme on väga tähtis hääletus ... nüüd on aeg vabaneda vihasest natsionalismitsüklist ning vaadata tulevase koostöö poole," lausus oma kõnes parlamendile peaminister Alexis Tsípras. 

Tsípras ja Makedoonia valitsusjuht Zoran Zaev sõlmisid juunis kokkuleppe 27 aastat väldanud nimetüli lahendamiseks. Kokkuleppe kohaselt saab Makedoonia sellega nime Põhja-Makedoonia Vabariik.

Makedoonia parlament kiitis põhiseadusmuudatuse riigi nime muutmise kohta heaks 11 päeva eest. Kuid jõustumiseks peab selle heaks kiitma ka Kreeka parlament.

Pühapäeval sai Kreekas kokkupõrgetes politsei maskides protestijate vahel vigastada 40 inimest. Ateenas avaldas nimemuutuse vastu meelt kümneid tuhandeid inimesi.

Valitsuse sõnul provotseerisid kokkupõrkeid äärmuslased uusnatslikust erakonnast Kuldne Koidik, kes püüdsid tungida parlamendihoonesse.

Suur hulk Kreeka parteidest alates Kuldsest Koidikust kuni sotsialistideni on nimeleppe vastu. Kuid sellest hoolimata võib see 300-kohalises parlamendis saada vajalikud 151 poolthäält. 

Makedoonia ametlik nimi on alates iseseisvumisest 1991. aastal olnud Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).

Kreekas, mille põhjapoolne provints kannab Makedoonia nime, on naaberriigi nimemuutusele tugev vastuseis.

Nimetüli tõttu on Kreeka aastaid pidurdanud Makedoonia lõimumist NATO ja Euroopa Liiduga.