Kodusõda tulekul? USA alustas diplomaatide Venezuelast äratoomist

Venezuela diktaator Nicolas Maduro lehvitamas riigilippu. Foto: LUIS ROBAYO / AFP / Scanpix

USA välisministeerium soovitas oma kodanikel tõsiselt kaaluda Venezuelast lahkumist ning hakkas mitmeid valitsusametnikke tagasi kodumaale tooma.

USA ignoreeris esmalt diktaator Nicolás Maduro valitsuse nõuet saatkonnas töötavate ametnike riigist välja saatmiseks, kuid eile hilisõhtul teatas USA välisministeerium, et USA diplomaate hakatakse koju tooma.

Uudisteagentuur AP teatas viitega Ühendriikide ametnikele, et rühm diplomaate ja nende pereliikmeid suundus täna Caracase lennujaama, et Venezuelast lahkuda.

Venezuelasse jäävad vaid hädavajalikud diplomaatilised esindajad. Välisministeeriumi teatel on USA valmis diplomaatide ja nende perekondade turvalisuse tagamiseks.

Hoiatus edastati pärast seda, kui Venezuela relvajõudude ülem hoiatas kodusõja puhkemise eest ning süüdistas selles USA väidetavat plaani Maduro kõrvaldamiseks.

Juan Guaidó. Foto: MIGUEL GUTIERREZ / EPA / Scanpix

Riigi kaitseminister Vladimir Padrino süüdistas Juan Guaidó juhitavat Venezuela opositsiooni, Ühendriike ja nende liitlasi riigipöördekatse korraldamises, mis tooks tema hinnangul kaasa kaose ja anarhia. Guaidó kuulutas end kolmapäeval Venezuela presidendiks ning teda toetasid teiste hulgas USA ja Kanada.

«Me oleme siin, et igal viisil venezuelalaste vahel konflikti vältida. Probleemi ei lahenda kodusõda ega sõda vendade vahel. Aitab dialoog,» lausus Padrino. Ta kinnitas ka vankumatut truudust Madurole.

Madurole avaldas toetust ka Venemaa president Vladimir Putin, kes pidas Venezuela diktaatoriga telefonikõne ning tegi kriisi kohta esimese avalduse. Seal süüdistati kriisi puhkemises teiste riikide provokatsioone.

Maduro ütles enne Putini avaldust Venezuela ülemkohtule, et Venezuelas toimuva taga on «USA impeerium».

«Ma usun, et maailmal pole mingit kahtlust: Donald Trump tahab de facto põhiseadusvastast valitsust ning viia läbi riigipöörde Venezuela rahva ja demokraatia vastu...nad tahavad vabariiki lammutada,» väitis Maduro.

Ta jätkas: «Kas me tahame riigipööret Venezuelas? Kas me oleme nõus välismaalt juhitava nukuvalitsusega? Kas me lubame oma põhiseadust kuritarvitada? Ei!»

Nicolas Maduro. Foto: CARLOS GARCIA RAWLINS / REUTERS / Scanpix

Guaidó andis eile õhtul oma esimese teleintervjuu ning pakkus seal Madurole ja tema kaaskonnale amnestiat rahumeelse ülemineku korral. 35-aastane Guaidó ütles, et tal on kindel plaan Maduro diktatuuri lõpetamiseks, majanduse stabiliseerimiseks ja vabade valimiste korraldamiseks esimesel võimalusel.

Trump on hoiatanud, et Venezuelaga seoses on laual kõik variandid kui Maduro peaks proovima jõuga võimu säilitada. Trumpi julgeolekunõunik John Bolton ei välistanud sõjalist sekkumist, kuid ütles, et rõhk on esialgu majanduslikel meetmetel.

Boltoni sõnul üritab Washington hetkel tugevdada Maduro-vastast koalitsiooni Euroopa ja Ameerika riikide hulgas. 

USA kutsus homseks kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi Venezuela kriisi arutamiseks, kuid Venemaa keeldub debatist. Kreml peab Venezuelas toimuvat riigi siseasjaks. 

Analüütikute sõnul sõltub Maduro võimule jäämine sõjaväe toetusest. Seni on diktaator andnud kõrgetele sõjaväelastele lojaalsuse eest vastutasuks kõrgeid kohti valitsuses ning riiklikus naftafirmas PDVSA.

Samas pole sõjaväe toetuse osas täielikku kindlust. Guaidó ja opositsioon üritavad sõjaväge oma poolele meelitada ning pakuvad amnestiat neile relvajõudude liikmetele, kes aitavad demokraatia juurde naasta. Sel nädalal pidasid võimud kinni 27 rahvuskaartlast, kes soovisid Maduro vastu ülestõusu korraldada.

Guardianile kommentaari andnud ekspert Miguel Tinker Salas ütles, et Guaidó loodab tõenäoliselt madalama auastmega sõjaväelaste erimeelsustele kõrgemate ohvitseridega. Siiani pole sellise lõhenemise kohta tõendeid.

«Siiani on kindralid ja kõrgemad ohvitserid näidanud Madurole toetust,» ütles Tinker Salas. 

Venezuela kaitseminister Vladimir Padrino Lopez (keskel) tegemas avaldust. Teda ümbritsevad Venezuela relvajõudude kõrgemad ohvitserid. Foto: LUIS ROBAYO / AFP/ Scanpix