Kreeka parlament ratifitseeris Makedoonia nimeleppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka parlament ratifitseeris täna Makedoonia nimemuutmise leppe ning lõpetas 27 aastat kestnud nimetüli.
Algselt pidi hääletus toimuma vahetult pärast südaööd, kuid see lükati edasi pärastlõunasse, kuna paljud parlamendisaadikud soovisid sel teemal sõna võtta. Hääletusel sai lepe napilt kokku vajaliku toetuse. 300-liikmelises parlamendis hääletas selle poolt 153 saadikut.
Kreeka peaminister Alexis Tsípras ütles hääletuse eel parlamendis: «Selle kokkuleppega saab Kreeka tagasi oma ajaloo, sümbolid ja traditsioonid.» Peaministri sõnul saab Makedooniast nüüd sõber, liitlane ja piirkondlik partner koostöö, julgeoleku ning rahu tagamisel.
Tsípras ja Makedoonia valitsusjuht Zoran Zaev sõlmisid juunis kokkuleppe 27 aastat väldanud nimetüli lahendamiseks. Kokkuleppe kohaselt saab Makedoonia sellega nime Põhja-Makedoonia Vabariik. Makedoonia parlament on leppe juba ratifitseerinud.
Makedoonia ametlik nimi on alates iseseisvumisest 1991. aastal olnud Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).
Kreekas, mille põhjapoolne provints kannab Makedoonia nime, on naaberriigi nimemuutusele tugev vastuseis. Nimetüli tõttu on Kreeka aastaid pidurdanud Makedoonia lõimumist NATO ja Euroopa Liiduga.
Mõlemas riigis on leppe vastu korraldatud meeleavaldusi, millest mõned on muutunud ka vägivaldseks. Samuti on Kreeka parlamendisaadikud teatanud nende vastu tehtud ähvardustest. Hääletuse ajaks kogunes parlamendihoone ette mõnikümmend protestijat.
/nginx/o/2018/03/26/7727643t1ha074.jpg)
Välisminister Sven Mikser tervitas Kreeka parlamendi otsust
«See on ajalooline samm, mis lõpetab 27-aastase patiseisu. Nagu näha, kannatlikkus ja diplomaatia võidavad,» ütles Mikser Kreeka parlamendi otsust kommenteerides.
Välisministri sõnul oodatakse nüüd Makedoonia ametlikku kinnitust nimemuutuse kohta. Mikser rõhutas, et Eesti toetab ja julgustab riigi edasiliikumist nii NATO kui Euroopa Liidu suunal.
«On väga positiivne, et Euro-Atlandi integratsioon saab jätkuda ning loodame tänastest otsustest julgustavat tõuget ka teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele nende teel Euroopa Liidu ja NATO suunas,» lisas minister. «Eesti on alati olnud Lääne väärtusruumi edasise laienemise tugev toetaja.»