Ansip: vanemad inimesed usuvad libainfot kergemini

Demokraatlik maailm peab arvestama, et Venemaa käsitleb informatsiooni relvana ega tunne selle üle piinlikkust, leiab Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Foto: Stephanie Lecocq/EPA/Scanpix

Kui Euroopa Liidu (EL) tasemel tekitavad peavalu põhiliselt Venemaa desinformatsioonikampaaniad, siis Kert ja Bert Valteri juhtum näitab, et libainfo ei pruugi alati idanaabri juurest tulla, ütleb Euroopa Komisjonis üheks selle probleemi eestkõnelejaks tõusnud Eesti volinik Andrus Ansip.

Kui palju on võitluses väärinfoga takistuseks see, et osa ELi riike on väga mures Venemaa võimaliku solvamise pärast?

Usun, et mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et jutud desinformatsioonikampaaniatest põhinevad faktidel ega ole kellegi kius.

Kui esitasime desinformatsiooni vastu võitlemise ettepanekud, nimetasime otsesõnu Venemaad. Siis oli küll inimesi, kes arvasid, et peaksime ka teisi riike nimetama. Me siis palusime, et nimetage need teised.

Noh, mõni ütles, et Ameerika Ühendriigid. Pidades silmas siis [parempopulistide ideoloogi] Steve Bannonit. Aga on ikka väga suur vahe, kas keegi eraisik üritab oma sõnumit müüa ja avaliku arvamusega manipuleerida või tehakse seda koordineeritult riigi tasemel.

Kui RT ja Sputniku eelarve on üle miljardi euro ja Peterburi trollivabrikus on üle tuhande täiskohaga töötaja, tuleb sellisele koordineeritud tegevusele vastata. [RT peatoimetaja] Margarita Simonjan on öelnud, et RTd on vaja samamoodi nagu kaitseministeeriumi ja RT on võimeline juhtima informatsioonisõda kogu läänemaailma vastu.