Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2019/01/25/11742701t1h9ea2.jpg)
Kui Euroopa Liidu (EL) tasemel tekitavad peavalu põhiliselt Venemaa desinformatsioonikampaaniad, siis Kert ja Bert Valteri juhtum näitab, et libainfo ei pruugi alati idanaabri juurest tulla, ütleb Euroopa Komisjonis üheks selle probleemi eestkõnelejaks tõusnud Eesti volinik Andrus Ansip.
Kui palju on võitluses väärinfoga takistuseks see, et osa ELi riike on väga mures Venemaa võimaliku solvamise pärast?
Usun, et mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et jutud desinformatsioonikampaaniatest põhinevad faktidel ega ole kellegi kius.
Kui esitasime desinformatsiooni vastu võitlemise ettepanekud, nimetasime otsesõnu Venemaad. Siis oli küll inimesi, kes arvasid, et peaksime ka teisi riike nimetama. Me siis palusime, et nimetage need teised.
Noh, mõni ütles, et Ameerika Ühendriigid. Pidades silmas siis [parempopulistide ideoloogi] Steve Bannonit. Aga on ikka väga suur vahe, kas keegi eraisik üritab oma sõnumit müüa ja avaliku arvamusega manipuleerida või tehakse seda koordineeritult riigi tasemel.