Filipiinidel hukkus kirikurünnakus vähemalt 20 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filipiinide lõunaosas Jolo saarel plahvatas katoliku katedraali ees kaks pommi, surma sai vähemalt 20 ja kannatada 81 inimest, teatasid võimud täna.
Karmeli Mäe Neitsi Maarja Katedraali plahvatustes hukkunute seas oli 15 tsiviilisikut ja viis sõdurit. Viga sai 14 sõdurit, kaks politseinikku ja 65 tsiviilelanikku. Varem esitatud kõrgem ohvrite arv oli tingitud kahekordsest lugemisest.
Esimene pomm plahvatas Jolo katedraali sees tänase missa ajal. Kui julgeolekujõud reageerisid rünnakule, õhiti katedraali sissepääsu juures teine pomm. Teine pomm oli arvatavalt kinnitatud pühakoja lähistele pargitud mootorratta külge.
Soomukid blokeerisid hiljem peamise katedraali juurde viiva tänava.
Jolo saarel tegutseb aktiivselt islamistlik rühmitus Abu Sayyaf. USA ja Filipiinid on kandnud selle ühenduse pommirünnakute, inimröövide ja tapmiste eest terroriorganisatsioonide musta nimekirja. Esialgu ei ole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.
«Me ajame selle alatu kuriteo halastamatuid korraldajaid taga kasvõi maailma lõppu välja, kuni kõik tapjad on toodud kohtu ette ja pandud trellide taha. Seadus ei anna neile mingit armu,» teatas president Rodrigo Duterte büroo Manilas.
«Riigi vaenlased esitasid väljakutse valitsuse võimekusele tagada selle regiooni kodanike julgeolek. (Filipiinide sõjavägi) võtab väljakutse edukalt vastu ja purustab need jumalavallatud kurjategijad,» lisati teates.
Aastal 1997 lasid arvatavad Abu Sayyafi liikmed katedraali ees maha piiskop Benjamin de Jesusi.
Nädala aja eest toetasid moslemid roomakatoliku enamusega Filipiinidel autonoomse regiooni Bangsamoro loomist riigi lõunaosas, eesmärgiga lõpetada ülestõus, milles on hukkunud umbes 150 000 inimest.
Suurem osa moslemienamusega regioonidest kiitsid autonoomialeppe heaks, kuid Sulu provintsis, kus asub ka Jolo, lükati see rahvahääletusel tagasi. Provintsis tegutseb rivaalitsev mässuliste rühmitus, kes on leppele vastu ning teised grupeeringud, keda rahuprotsess ei hõlma.
Lääne valitsused on autonoomialeppe poolt, kuna kardavad, et Filipiinidel tegutsev äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) haru võib astuda liitu Filipiinide moslemitest mässulistega ning muuta riigi lõunaosa islamiäärmuslaste kasvulavaks, kirjutab Associated Press.
