/nginx/o/2019/01/27/11744991t1h8290.jpg)
Brexiti planeerijad uurivad võimalust Suurbritannia leppeta lahkumise korral Euroopa Liidust kuulutada välja erakorraline seisukord.
Leppeta Brexit võib tähendada erakorralise seisukorra kehtestamist Suurbritannias (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnike jaoks on suureks ülesandeks rahvarahutuste ennetamine pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. 2004. aastal vastu võetud seaduse kohaselt on erakorralise seisukorra ajal võimalik kehtestada liikumiskeelde, reisikeelde, konfiskeerida vara ning vajaduse korral tänavatele saata ka relvajõud.
Erakorralise seisukorra kehtestamisest kirjutas ajaleht The Sunday Times. Üks allikas ütles väljaandele: «Domineerivaks teemaks leppeta lahkumise jaoks plaane tehes on kodanikurahutused ja oht, et see viib inimeste hukkumiseni toidu ja meditsiinitarvete puuduse tõttu.»
Teine allikas sõnas, et paralleele tõmmatakse 2010. aasta Islandi vulkaanipurske järel tekkinud tuhapilve ja sellega kaasnenud segadusega.
Samas tunnistas ta: «Ehkki pole midagi sellist, mis oleks lähedal leppeta Brexiti puhul kaasneda võiva kaosega, mis saab olema umbes tuhat korda hullem kui vulkaanituhaga tekkinud kriis, on see kõige lähedasem näide tänapäevase Suurbritannia ajaloost.» Allikas lisas: «Ainus võrreldav asi oleks midagi suure Euroopa-ülese sõja taolist.»
/nginx/o/2019/01/27/11744990t1h290b.jpg)
Olukorda kommenteeris ka leiboristide parlamendisaadik David Lammy, kelle sõnul teeb valitsus vastutustundetult plaane hiiglasliku enesevigastamise jaoks. «Hoolimata konsensuse mitte saavutamisest parlamendis, jätkab valitsus teed Brexiti poole ning valmistub iseenda vastu sõja kuulutamiseks,» sõnas ta.
Lammy ütles veel, et EList lahkumise kampaanias lubati uut ja stabiilset kaubandussuhet ELiga, mitte täielikku isolatsiooni ja sõdureid Suurbritannia lennujaamades.
Peaminister Theresa May büroost teatati, et referendumi tulemuse austamine tähendab EList lahkumist. «Peaminister on öelnud, et leppeta lahkumise korral esineks tõrkeid, aga vastutustundliku valitsusena võtame me ette vajalikud sammud, et tõrkeid minimeerida ning olla kindlad, et riik on valmis,» öeldi Downing Streetilt.
Samuti kavatseb valitsus pikendada parlamendisaadikute töötunde, et seeläbi saada Brexitiga seotud seadusandlusega enne 29. märtsiks seatud tähtaega ühele poole. See tähendaks, et tühistataks veebruariks planeeritud puhkus ning istungipäevadel algaks tööpäev varem ja lõpeks hiljem.
Kuigi mitmed poliitikud on nõudnud Maylt leppeta lahkumise stsenaariumi välistamist, pole peaminister seda siiani teinud. Tema lahkumislepe sai parlamendis sel kuul suure kaotuse.
Šoti Rahvuspartei (SNP) liider Ian Blackford kavatseb esitada taotluse lahkumisprotsessi ehk artikkel 50 pikendamiseks, nõuda leppeta lahkumise välistamist ning nõuda, et Šotimaad ei sunnitaks vastu tahtmist EList lahkuma.
Siiski on valitsus jäänud kindlaks, et 29. märtsil toimub EList lahkumine. Leppeta Brexiti vältimiseks soovitatakse parlamendil toetada May Brexiti-lepet.