Saksamaa eraldas Leningradi blokaadis kannatanutele 12 miljonit eurot (15)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surnu transportimine Leningradi blokaadi ajal.
Surnu transportimine Leningradi blokaadi ajal. Foto: akg-images / scanpix

Berliin ja Moskva teatasid täna, et Saksamaa on eraldanud 12 miljonit eurot Teise maailmasõja veteranide ja Leningradi blokaadis ellujäänute abistamiseks.

Saksamaa võimude sõnul on algatuse näol vabatahtliku humanitaaržestiga blokaadis ellu jäänud ohvritele. Moskva sõnul on toetus aga ebapiisav.

Venemaal tähistati täna 75 aasta möödumist Leningradi blokaadi lõpust. Blokaad nõudis umbes 800 000 tsiviilisiku elu. Peterburis, endise nimega Leningradis, elab umbes 86 000 blokaadis ellujäänut.

«Meie, Saksamaa ja Venemaa välisministrid, tervitame Saksa valitsuse otsust eraldada 12 miljonit eurot sõjaveteranide haigla kaasajastamiseks ning Venemaa ja Saksamaa kohtumiskeskuse avamiseks,» ütlesid Saksa välisminister Heiko Maas ja tema Vene ametivend Sergei Lavrov. 

«Oleme veendunud, et see vabatahtlik aktsioon parandab blokaadis ellu jäänud ohrvite elukvaliteeti ning aitab kaasa mõlema riigi rahvaste leppimisele kui meie tulevaste kahepoolsete suhete baasile,» märkisid ministrid. 

Venemaa tahab rohkem

Venemaa otsustas aga eraldi avaldusega siiski Saksamaaga tüli norida. Veidi aega hiljem deklareeris Moskva, et kuigi algatus on tähtis, peaks Saksamaa maksma hüvitist kõigile 1941.-44. aasta blokaadi elavatele ohvritele. 

«Selle humanitaaralgatuse käivitamine ei tähenda, et see võtaks maha individuaalse hüvitise maksmise Saksa valitsuse poolt kõigile blokaadis ellujäänutele sõltumata nende rahvusest,» lausus välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. 

Ta lisas, et Saksamaa on varem maksnud Saksa vastutuse raames holokausti eest juudi päritolu ellujäänud blokaadiohvritele 2500 eurot hüvitist.

872 päeva Natsi-Saksa vägede piiramisrõngas olnud pea kolme miljoni elanikuga linnas elanud inimesed pidid läbi tegema raskeid kannatusi. Üle 800 000 inimese suri nälja, haiguste või pommitamise läbi. Paljude ajaloolaste hinnangul oli tegelik ohvrite arv veelgi suurem. 

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles