/nginx/o/2019/01/29/11749572t1heb86.jpg)
Kuumalainest ja põuast räsitud Austraalias on viimaste päevadega surnud sajad tuhanded jõekalad ning võimud on hoiatanud, et massisurmad ilmselt jätkuvad.
Austraalia kuumalaine on viinud kalade massilise suremiseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kagu-Austraalias Darlingi jõe ääres Menindee linnas elavad inimesed olid juba jaanuari teisel nädalal silmitsi vaatepildiga, kus vesi oli täielikult kaetud hulpivate surnud kaladega. Praeguseks on surnud seal kandis kokku kuni miljon kala.
Teadlaste selgitusel põhjustab kalade massilist suremist madal veetase ja vähene hapnik vees, aga ka mürgiste vetikate vohamine.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/29/11749571t1h3120.jpg)
Piirkonda külastanud inspektorite sõnul on surnud sajad tuhanded kalad. «Darlingi jões võib oodata jätkuvat kalade suremist, sest suur hulk kalasid on pingeseisundis,» teatas Uus-Lõuna-Walesi osariigi eelistatud tööstusharude osakond pressiteates.
Darlinigi jõgi on osa Murray-Darlingi jõgikonnast, mis katab tuhandeid kilomeetreid mitmes Austraalia osariigis.
Ilmaennustuse kohaselt pole vihma oodata ning temperatuur piirkonnas peaks veelgi kerkima, mis vaid suurendab kalade suremise riski.
Kui Austraalia valitsus on kalade massilises suremise põhjusena nimetanud ränka põuda, siis nii mõnedki eksperdid ja kohalikud elaniku peavad peamiseks murekohaks hoopis jõe veevarude pidevat ülekasutamist ning veekogu saastamist.
Austraalia idaosa sisemaa aladel on põud püsinud juba erakordselt pikalt, kuid viimaste nädalate kuumalained on olukorda veelgi raskendanud.
Tänavu hiljaks jäänud mussoonvihmad Põhja-Austraalias suurendasid mõnes sealses piirkonnas samuti kuumalainete mõju.
Kui vihmaperiood lõpuks jaanuari keskel aga algas, tõi see kaasa Austraalia troopilistes põhjapiirkondades üleujutused, mis jätsid terved asulad veelõksu.
Queenslandi osariigi suurima jõe Daintree veetase kerkis nädalavahetusel koguni 12,6 meetrit – sellist veetõusu pole nähtud rohkem kui sajandi kestel.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/29/11749573t1h3af4.jpg)