Vaesus ja üksildus: Jaapan on hädas kasvava vanurite kuritegevusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/31/11754275t1h9a16.jpg)
Jaapanit on haaranud eakate sooritatud kuritegude laine, sest üha enam on vanurid hädas üksinda toime tulemisega ning nii mõnedki neist asuvad kuritegelikule teele, lootuses saada vanglas katuse peakohale ning pääseda ka üksildusest.
Kuritegevus on üle 65-aastaste jaapanlaste seas järjepidevalt kasvanud juba viimased paarkümmend aastat.
Endiste kurjategijate rehabilitatsioonikeskuses Hiroshima viibinud 69-aastane Toshio Takata rääkis näiteks BBC ajakirjanikule, et ta asus kuritegelikule teele, kuna oli vaene ning tahtis kusagil tasuta elada, isegi kui see tähendas trellide taha minekut.
«Ma jõudsin pensioniikka ning siis sai mul raha otsa. Ja siis tuli mul mõte: äkki saaks ma elada tasuta vanglas?» jutustas ta. «Nii et ma varastasin jalgratta ning sõitsin politseijaoskonda ja ütlesin sellile seal: «Vaata, ma varastasin selle!»»
Toona 62-aastase Takata plaan toimisi. Kuigi tegu oli tema esimese kuriteoga, suhtuvad Jaapani kohtud pisivargustesse karmilt ning mehele mõisteti aasta pikkune vangistus.
Kui ta vabanes, asus pensionär taas teadlikult kuritegelikule teele. «Ma läksin parki ja lihtsalt ähvardasin inimesi. Ma ei kavatsenud kellelegi liiga teha. Ma lihtsalt näitasin neile nuga, lootuses, et nad kutsusvad politsei. Üks tegigi seda,» meenutas Takata.
Kokku on Takata veetnud trellide taga viimasest kaheksast aastast neli.
Mees näeb vangistusel veel ühte positiivset külge lisaks tasuta peavarjule – pensioni maksmine jätkub ka siis, kui ta on vangis.
«Mitte et mulle meeldiks see, aga ma saan seal olla tasuta,» jutustas ta. «Ja kui ma pääsen välja, olen säästnud natuke raha. Nii et see pole nii piinarikas.»
/nginx/o/2019/01/31/11754283t1h8eaa.jpg)
Jaapani üldiselt seadusekuulekas ühiskonnas on Takata sarnaste kurjategijate hulk aina kasvamas. Kui 1997. aastal oli 20st vangi saadetust keskmiselt vaid üks üle 65 aasta vana, siis 20 aastat hiljem on juba rohkem kui iga viies süüdimõistetu eakas.
Paljud eakad on seejuures korduvalt süüdi mõistetud. Rohkem kui 2500 vanurist, keda karistati 2016. aastal, üle kolmandikul oli üle viie varasema süüdimõistmise.
Kõige sagedasem kuritegu, mida vanurid toime panevad, on poevargus. Enamasti varastavad nad kuni paarikümne euro eest toitu kohalikust poest, kus nad käivad sageli.
Tokyos elav Austraalia rahvastikuteadlane Michael Newman selgitab olukorda Jaapani väga madalate pensionitega. 2016. aasta arvutuste kohaselt jätab ainuüksi üüri, toidu ja ravikulude eest tasumine Jaapani pensionärid võlgadesse, kui neil pole mingit muud sissetulekut.
Varem oli Jaapanis tavaks, et lapsed hoolitsesid oma vanemate eest, kuid üha tavalisem on, et lapsed on kolinud kaugele ära ning vanemad peavad ise hakkama saama.
«Pensionärid ei taha olla oma lastele koormaks ja neile tundub, et kui nad ei saa riigipensioniga hakkama, siis peaaegu ainus võimalus mitte koormaks olla, on sokutada end vanglasse,» rääkis Newman.
Rehabilitatsioonikeskuse Valge Hiroshima juht Kanichi Yamada peab aga rahamuredest veelgi tähtsamaks üksildust, mis tabab eakaid, kellel pole peret. «Suhted inimeste vahel on muutunud. Inimesed on rohkem isoleeritud ja ei leia oma kohta ühiskonnas,» ütles ta.
Tema sõnul on kuritegelikule teele asumise päästikus vanurite puhul sageli abikaasa või lapse surm.