Belgias pandi kanalisatsioonitorude abil toime jäljetu pangarööv (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/04/11765731t1h243b.jpg)
Antwerpeni linnas kasutasid murdvargad panka jõudmiseks tunnelite ja kanalisatsioonitorude süsteemi ning põgenesid kuriteo järel jäljetult.
Antwerpeni linna uurijad avastasid, et jäletult sooritatud pangaröövi käigus mängisid olulist rolli kanalisatsioonitorud, mille kaudu ühendati lähedalasuv maja pangaruumidega. Lisaks torudele kasutasid röövlid ka tunnelite süsteemi.
Esialgse juurdluse kohaselt alustasid röövlid oma teekonda pühapäeva hommikul panga BNP Paribas Fortis kõrval asuvast majast. Sealt olid nad kaevanud nelja meetri pikkuse tunneli, mis viis tänava alt kulgenud kanalisatsioonitoruni.
Paistab, et edasi roomasid röövlid mööda 40 sentimeetri laiust toru, kaevasid veel neli meetrit tunnelit ja jõudsid nii viimaks panka.
Politsei sai röövist aimu alles siis, kui panga turvafirma pühapäeva pärastlõunal häirekeskusega ühendust võttis.
BNP Paribas ei soovinud kommenteerida, kui suur oli pangale tekitatud varaline kahju. Teadaolevalt murti sisse mitmesse panga varakambrisse.
Eile korraldas politsei reidi ka üle pangahoone Nerviërsstraati tänaval asuvasse hoonesse. Uurijad pidasid küsitlemiseks kinni ühe inimese.
Kõrvalasuva tänava elanik teatas väljaandele Het Nieuwsblad, et oli viimaste päevade jooksul kuulnud «kõvasti kolkimist». Eile avas politsei järgemööda kõik Nerviërsstraati keskelt kulgeva kanalisatsioonitrassi äravooluavad.
Insenerifirma Aquafin esindaja Els Liekens märkis, et rööv oli äärmiselt riskantne. «Kui vihma hakkab sadama, siseneb vihmavesi kanalisatsioonitorudesse ja need võivad väga kiiresti täituda, mis viib uppumiseni, kui seal sees olla,» sõnas Liekens Het Nieuwsbladile.
Politsei kõneisik Roger Moorthamer tõdes, et uurijatel ei ole aimugi, kes röövi taga olla võis.