Taliban peab Moskvas tavatuid läbirääkimisi Afganistani poliitikutega (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talibani ja Afganistani võimuesindajate kohtumine Moskvas.
Talibani ja Afganistani võimuesindajate kohtumine Moskvas. Foto: JURI KADOBNOV / AFP / Scanpix

Islamiliikumine Taliban alustas teisipäeval Moskvas tavatuid kõnelusi mitmete kõrgete Afganistani poliitikutega, teiste seas naistega. 

Pretsedenditul kohtumisel visandas Taliban oma visiooni Afganistanist, muu hulgas naisi puudutavatest reeglitest ja uue islamipõhise põhiseaduse vastuvõtmisest.

Kohtumisel, millelt puudus president Ashraf Ghani, kuid viibis kohal endine riigipea Hamid Karzai, kõlasid üleskutsed ajutise valitsuse moodustamiseks. 

Taliban juhtis palveid ja einestas tähtsate liidritega, kellest mõned olid nende põlisvaenlased. 

Ümarlaud, kus naised Talibani ees oma õigusi kaitsesid, leidis aset nädal pärast seda, kui talibid USA läbirääkijatega Dohas 17 aastat kestnud sõja lõpetamise üle kõnelusi pidasid. 

Mõlema poole hinnangul tehti kuus päeva kestnud läbirääkimistel Kataris edusamme. 

Kuigi Doha ja Moskva kõnelused on täiesti eraldiseisvad, puudusid mõlemalt keskvalitsuse esindajad, ning president Ghani on juba väljendanud oma pahameelt kõrvalejätmise pärast võtmetähtsusega läbirääkimistelt. 

Samas viibivad Moskvas mitmed tema peamised oponendid, teiste seas need, kes kavatsevad kandideerida juulis peetavatel presidendivalimistel. Neist osa omakorda ärgitas moodustama Afganistanis ajutist valitsust, kuhu kuuluksid ka Talibani esindajad. 

«Ajutine valitsus peaks sillutama ka teed läbipaistvatele valimistele, nõnda et poliitilised jõud, sealhulgas Taliban saaksid rahuliku südamega neis osaleda,» kirjutas Twitteris mõjukas endine sõjapealik Atta Muhammad Noor. 

See võiks toimida «üleminekurajana ... läbi selle hapra ja segase olukorra» ning veenda mässulisi osalema poliitilises protsessis, lisas ta. 

Taliban, kes valitses Afganistani šariaadiseaduse range tõlgenduse kohaselt aastail 1996-2001, ütles, et ei soovi võimumonopoli, vaid «hõlmavat islamisüsteemi». 

Kuid nad on seni keeldunud läbi rääkimast Ghaniga, nimetades teda USA marionetiks. 

«Midagi sürreaalset on selles, kui Afganistani mõjukaimad opositsioonipoliitikud kohtuvad Talibaniga, et käivitada Afganistani-sisene dialoog, milles ei osale riigi valitsus,» märkis Washingtoni mõttekoja Wilson Center analüütik Michael Kugelman.

Ghani liitlased Washingtonis on öelnud, et rahukõnelusi peaksid juhtima afgaanid ning et Washingtoni pingutused Talibani kaasamiseks on suunatud sellele, et veenda neid Kabuliga läbi rääkima. 

Ghani on korduvalt öelnud, et afgaanid peaksid kokku leppima vajaduses vaenutegevus lõpetada ja võõrväed lõpuks välja viia, kuid kinnitanud, et ei kavatse nõustuda ajutise rahuleppega. 

Moskva kõnelustel võis näha ebatavalist vaatepilti, kuidas Taliban kuulas ümarlauas naiste nõudmisi. See olnuks mõeldamatu nende režiimi ajal, mille Ühendriikide väed 2001. aastal kukutasid. 

Mässulised andsid märku, et võivad leevendada mõningaid naisi puudutavaid reegleid kuni nende parlamendiesindatuseni välja. Seda küll šariaadiseaduste raames.

Üks kahest Moskvasse kutsutud naisest Fawzia Koofi lausus, et islamistidel tuleb kohaneda kaasaegse Afganistaniga.

«Kui nad olid võimul, ei lubanud nad naistel isegi kodust lahkuda,» ütles Afganistani parlamendi naiste ja inimõiguskomitee juht Koofi AFP-le. 

«Kuid nüüd me kuuleme, et naised võivad olla peaministrid või ministrid. See on muutus, ma arvan. See on positiivne samm, kuid ebapiisav.» 

Kahepäevased läbirääkimised Moskvas jõuavad lõpule kolmapäeval. Seejärel on Talibanil kavas pidada 25. veebruaril Dohas teine rahukõneluste voor USA esindajatega.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles