Trumpi kõne oli ühtsusärgitustest hoolimata vastandav

USA president Donald Trump esindajatekojas aastakõnet pidamas.

FOTO: Leah Millis / REUTERS/Scanpix

USAs viibiv poliitikavaatleja Liisa Past ütles Postimehele, et USA presidendi Donald Trumpi kõne olukorrast riigis oli kutsetest ühtsusele hoolimata vastandav.

Trumpi kõnes oli Pasti sõnul selgelt tunda üldist ühtsusretoorikat, samas tõi president suhteliselt vara näite teda uuritvatest protsessidest. «(Eriuurija Robert) Muelleri uurimist ta sõna otseses mõttes naeruvääristas ja ütles, et need uurimisprotsessid on poliitilised ja seetõttu pole koostöö võimalik.»

Trump ütles selgelt, et rahu ja koostöö tulevad siis, kui tema vastu algatatud uurimised on lõpetatud, lisas Past.

Eriliselt jäi Pastile silma viis, kuidas Trump rääkis oma publikule – ta pööras rääkides mõlemale poole aga kui oli oodata tagasisidet, pööras ta kogu kehaga vabariiklaste poole. Ta vältis esinejana demokraate. «Ta esines Nancy Pelosi majas, ehk esindajatekojas, mida ei valitse enam vabariiklased.»

Kõne oli poliitikavaatleja sõnul suhteliselt pikk. «Poolteist tundi on Trumpi ja samuti taolise kõne kohta üldiselt pikk. Aga seejuures oli sellel suhteliselt deklaratiivne sisu, suurt poliitilist iseloomu polnud. Ta rääkis AIDSist, laste vähiravi rahastamise tõstmisest.»

Past märkis, et ei mäleta, et varasematel aastatel oleks publik sõuga nii kaasa läinud. Nad laulsid sünnipäevalaulu sünagoogitulistamises ellujäänule, korduvalt skandeeriti «USA! USA!». Trumpi sõumehelikkus kandus saali edasi.

Kõige rohkem jääb talle kõnest siiski meelde Trumpi ja tema lähikondlaste vastu algatatud juurdluse naeruvääristamine. «Samas ei esindanud see kõne klassikalist Trumpi – see polnud ülisüüdistav või -reljeefne.»

Kui vastukõne pidas Stacey Abrams, endine kubernerikandidaat, siis oli see veidralt Trumpi omale sarnane – deklaratiivne ja tegeles väga vähe poliitikaga, lisas Past.

«Üllatas, et väga vähe puudutati üleilmseid küsimusi, näiteks kliimamuutustest ei rääkinud Trump üldse,» märkis ta. «See on tema jaoks poliitiliselt küll ebamugav teema, kuid ameeriklaste jaoks ideoloogiline küsimus.»

NATO puhul tegi Trump Pasti sõnul omamoodi võiduringi kuulutades, et veel mõned aastad tagasi käitusid NATO partnerid ebaasualt ja ei panustanud, kuid tema murdis sellise suhtumise. Venezuela ja Põhja-Korea teemad olid tema sõnul ettearvatavad.

Tagasi üles