Venezuela sõjavägi valmistub humanitaarabisaadetist blokeerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/06/11768733t1h1b0a.jpg)
Venezuela sõjavägi sulges enne opositsiooni kogutud humanitaarabisaadetise oodatavat kohalejõudmist silla piiril Colombiaga.
Venezuela sõjaväelased kasutasid Ureña linna Colombia Cúcuta linnaga ühendava Tienditase silla sulgemiseks kütuseveokit ja laevakonteinerit.
Riigi lääneosast Táchira osariigist parlamenti valitud opositsionäär Franklyn Duarte ütles AFP-le, et sõjavägi on silla ja piiripunkti sulgenud.
Opositsiooni enamusega Venezuela rahvusassamblee oli varem hoiatanud president Nicolás Madurole lojaalseid relvajõude, et nad ei ületaks abisaadetist blokeerides punast joont.
End 23. jaanuaril ajutiseks presidendiks kuulutanud opositsioonijuht Juan Guaidó väidab, et kui humanitaarabi Venezuelasse ei jõua, ähvardab surmaoht kuni 300 000 inimest.
«Teate, on olemas punane joon, te teate hästi, et on olemas piir ja selleks on ravimid, toit ja meditsiinivarud, lausus opositsiooni seadusandja Miguel Pizarro sõjaväe poole pöördudes.
Maduro, kes peab humanitaarabi riiki lubamist USA juhitava sissetungi eelmänguks kinnitas, et mitte üks sissetungijast sõdur ei sisene riiki.
Humanitaarabi koordineerib Guaidó, keda on praeguseks Venezuela legitiimse liidrina tunnustanud umbes 40 riiki. Ta püüab sundida Madurot võimult lahkuma, luua üleminekuvalitsuse ja viia läbi uued presidendivalimised.
Esmaspäeval süüdistas rahvusassamblee spiiker sõjaväge plaanis varastada humanitaarabi, mille riikitoimetamist opositsioon ette valmistab. Rahvusassamblee teatel peab sõjavägi otsustama, kas on rahva poolel või osa probleemist.
Maduro käe all on Venezuela jõudnud sügavasse majanduskriisi, millega on kaasnenud hüperinflatsioon ning toidu-, esmatarbekaupade ja raviminappus. ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist põgenenud 2,3 miljonit inimest.